?Euroopa Liidu maksumaksjad annavad selle raha, et ühine piir oleks tugev,? sõnas siseministeeriumi välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna juhatajana töötav Külaots. ?Raha eraldamine oli mõneti üllatav, tulles päevakorda liitumisläbirääkimiste lõppjärgus.?
Aastatel 2004-2006 laekuv raha investeeritakse Külaotsa sõnul mitte ainult füüsilisele piirile, vaid ka näiteks piirivalvevägede valmiduse tõstmiseks, operatiivsideks, infosüsteemideks.
Piiri tarvis eraldatud summa puhul pole Külaotsa sõnul tegemist tavalise abirahaga ja see lisandub Eesti riigi Schengeni ruumiga liitumiseks tehtavatele kulutustele. ?Euroopa Liidu siseste piiride kaotamise eelduseks on välispiiri pidavus,? lausus ta. ?Ja eraldatud raha teeb selle Eesti jaoks lihtsamaks.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reeglid, kuidas raha täpselt jagama hakatakse ja kes selle kasutamist jälgima hakkab, selgub töö käigus.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale