Endine põllumajandusjuht: piimakvoot on naljanumber

?Praegu saadud 646 000 tonni on meeletu tagasilöök, lihtsalt naljanumber,? ütles aastatel 2001-2002 PKK juhatuse esimeheks olnud Oppar. ?750 000 tonni oleks olnud miinimum.?

Oppari sõnul läheb praegune kvoot kindlasti lõhki, kui praegu Eestis peetavad 120 000 lehmad 7000 kg piima aastas andma hakkavad. ?Lisaks tuleb arvestada sisetarbimise tõusu, kui Eesti elanikkond jõukamaks saab ja rohkem loomset valku osta.?

Läbikukkumiseks luges Oppar ka seda, et saamata jäi 400 miljoni krooni eest aastas täiendavat ehk nn rohusööda silo toetust. ?Sellega ärgati liiga hilja, aga Soome ja Rootsi saavad seda 2 miljardi krooni eest aastas,? lausus ta. ?Euroopas rakendatakse aga maisisilo toetust 63 eurot tonni kohta.?

Oppari sõnul teeb olukorra raskemaks seegi, et kvoodi edaspidise muutmise võimalus on väike: 24 aastat kehtinud kvootide süsteemi ajal on kvooti suurendatud vaid Portugali, Soome ja Rootsi puhul. ?Ülejäänutel on see aga 4 protsendi võrra vähenenud,? rääkis ta. ?Ka on kvootide kohta öeldud, et neid muudetakse kord sajandis.?