Meie elu oleks palju odavam, kui Eesti pindala oleks poole väiksem. Näiteks asuks Tartu sel juhul Tallinnast mitte 180 kilomeetri, vaid kõigest 90 kilomeetri kaugusel. Rahaliselt tähendaks väiksus seda, et tänavu teede-ehitusele kulunud rekordsumma eest oleks meil neljarealine Tallinna?Tartu maantee vaat et valmis.
Kahjuks on aga Eesti Euroopas üks hõredama asustusega riike. Hollandi pindala on Eestist veidi väiksem, aga 16 miljoni elanikuga on nende asustustihedus üle kümne korra suurem. See tähendab, et Eesti teed, elektriliinid, telefonikaablid ja palju muud on majanduslikult kõvasti ebaefektiivsemad.
Õnneks on nii, et mõnikord muutub miinus plussiks. Euroopa Liit jagab liikmesriikide jõukust ümber nii, et rikkamad piirkonnad aitavad järele vaesemaid. Seejuures arvutatakse vaesematele antavat regionaalabi kindlate valemite abil. Neis on olulisel kohal elatustase, asustuse tihedus ja tööpuudus. Eestil, Lätil ja Leedul on ühtviisi madal elatustase, suur tööpuudus ja hõre asustus. Seetõttu said Balti riigid ELilt regionaalpoliitika kõnelustel helde pakkumise. Eestile pakutakse 2004?2006 regionaalabi kokku ligi 11 miljardit krooni.
Enamik Eesti lugejaid seda küll kahjuks ei tea, sest meedia huvi keskmes on rahaliselt palju väiksemad põllumajandustoetused. Nagu ikka, jahib meedia konflikti. Regionaalpoliitika osas erinevalt põllumajandusest vihast vaidlust pole. Ja seetõttu on tekkinud ekslik mulje, et just põllumajandustoetused on Eesti jaoks ELi liikmena kõige olulisemad.
Äsjasel ELi tippkohtumisel otsustati vähendada liitujatele struktuurifondidesse suunatud summat umbes 10. Esimesel kahel liitumisjärgsel aastal võib see vähendada Eesti toetussummat 20?50 miljonit krooni. Veel on selgusetu, kas EL jagab struktuurifondidest kärbitud ligi 40 miljardi krooni mõnd teist teed pidi kandidaatriikidele.
Eesti mure pole seega regionaalabi juurdekauplemine, vaid selle ärakasutamine. Hoopis teine mure on meist poole väiksema pindalaga ja poole rikkamal Sloveenial. Just jõukamate liitujate rahustamiseks otsustas ELi ülemkogu, et ükski uus liikmesriik ei pea ELi eelarvesse rohkem sisse maksma, kui sealt vastu saab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele