Euroopa standardid nõuavad tähelepanu

1. jaanuaril 2003. aastal jõustuvasse ehitusseadusesse on sisse viidud ehitustoodete direktiivi põhimõtted ? tähtsaim on siinkohal nn oluliste nõuete ehk elanike ja vara ohutust määravate nõuete sissetoomine (§3, lõige 2?7), mis sisaldusid ka keskkonnaministri poolt 31.03.1998 jõustatud kohustuslikule kontrollile kuuluvaid ehitustooteid käsitlevas määruses.

Just oluliste nõuete põhjal koostatakse Euroopas nn harmoneeritud standardid, mis kindlustavad selle, et kui tootja valmistab oma toodangu vastavalt harmoneeritud standardile ning rakendab ka ehitustoote nõuetele vastavuse kontrollimiseks harmoneeritud standardi lisas toodud tõendamissüsteemi, loetakse toode nõuetele vastavaks. See tähendab turustamisvõimalust kogu Euroopa majanduspiirkonnas.

Teadvustama peab, et toote kasutamine on eraldi küsimus ? see sõltub siiski kohalikest ehitusnõuetest (kliima jne). Ka uus ehitusseadus eeldab, et tootja valmistab oma toodangu vastavuses Euroopa standardiga (§7, lõige 2) ? seega pean äärmiselt oluliseks, et kõik ehitustoodete valmistajad tunneksid huvi, millistele standarditele toetudes hakatakse Euroopas konkreetset toodet tootma. Probleemne on siinkohal see, et enamik standardeid on alles valmimas, siiski on valdkonnaga tutvumine väga oluline, sest uute standarditega kohanemine võtab kindlasti palju aega. Esimesed oluliste valdkondade standardid on ka valminud (tsement, mitmed soojustusmaterjalid jne).

Kuigi seadus rakendub uuest aastast, jõustatakse kõnealune Euroopa standardite kasutamist käsitlev lõige hetkest, kui liitume Euroopa Liiduga või sõlmitakse valdkonna nõuetele vastavust tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist lubav leping ? see aeg ei pruugigi kaugel olla. Standarditega tegelemiseks on standardikeskuse juures loodud mitmed tehnilised komiteed, kes standardite ülevõtmisega tegelevad (tsement ja lubi, betoon, täitematerjalid, soojustus, avatäited, müüritis). Oluline on info hankimine ? seda võib saada Eesti Standardikeskusest, majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonnast, sertifitseerimisasutustelt (EhitusTEST, TTÜ Katsekoda), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust, interneti CENi ja New Approachi lehekülgedelt jne.

Loodetavasti aitab uus ehitusseadus paika panna turujärelevalve probleemistikuga seonduva ? siiani võib Eesti turul ehitusmaterjalide kontrollimise osas lünklikkust märgata, näiteks soojustusmaterjale võib turult leida nii nõuetele mittevastavatena kui ka puuduliku dokumentatsiooniga, ehkki nõuetele vastavuse tõendamine on nende puhul ette nähtud.

Ehitusseaduse 7. peatükk asetab turujärelevalve funktsiooni Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. Seega peab tootja ja maaletooja pidama hoolsalt silmas toote nõuetele vastavust, vastasel korral on ette nähtud sanktsioonid rahatrahvi näol, mis juriidilise isiku puhul ulatub 50 000 kroonini. Siinkohal on oluline tähele panna, et eelkõige on turujärelevalve ülesandeks kontrollida, kas ehitustooted on varustatud korrektse dokumentatsiooniga (tulevikus kontrollitakse CE-märgist) ning alles vajaduse korral võetakse toode ise kontrollimisele.