Planeering avab projekti sisu

Detailplaneeringu koostamise käigus on omavalitsusel kohustus tagada avalikkusega suhtlemine, mis seisneb eskiislahendusi ja planeeringu elluviimisest tulenevaid võimalikke keskkonnamõjusid tutvustavate arutelude korraldamises.

Avalikustamisel on reegel ? mida varem infot edastada, seda lihtsam on hilisema töö käigus. Kõige raskem on planeeringu koostamine, kui üks osapooltest proovib infot varjata. Esimene arutelu planeeringuga kavandatava tutvustamiseks tuleks korraldada kohe, kui on olemas topogeodeetiline alusplaan ja planeeringu algatamise otsus. Arutelul tuleb tutvustada tellija nägemust (eskiislahendust) soovitavast ehitisest, samuti omavalitsuse soove planeeringu koostajale. Arutelul osalejatel on õigus esitada osapooltele küsimusi.

Planeerija ja keskkonnamõju hindaja kohustuste hulka kuulub mürataseme, liikluslahenduste, rajatavate tehnovõrkude ja -seadmete eripäraga arvesse võtmine koostatavas planeeringus. Lisaks põhimõtteliste tehniliste lahenduste väljatöötamisele peab detailplaneering andma ka tehnovõrkude ning servituutide seadmise vajaduse ja määrama alad, kuhu muinsus- ja looduskaitseliste piirangute tõttu ei tohi ehitada.

Maa omanik peab arvestama, et detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida kõiki seadustest tulenevaid piiranguid ehitustegevusele ja maakasutusele. Samas ei saa detailplaneeringuga antud ehitusõigust hiljem kahjutasu maksmata tühistada.

Põhjamaades on levinud omavalitsustepoolne detailplaneeringu koostamine, et tagada eraomanikele tegutsemisreeglite kehtestamine. Näiteks on väärtusliku linnamiljööga aladel kehtestatud detailplaneeringuga piiranguid hoonete värvile, akende kujule ja materjalile, sissesõidu teede asukohtadele, piirdeaedadele, haljastusele jms. Siinjuures kehtib aga reegel ? kui eraomaniku tegevust tema maal või olemasoleva ehitise juures oluliselt piiratakse ja sellest tuleneb kahju, peab omavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud osapool selle planeeringu kehtestamise järel hüvitama.

Ehitusõigust ja maa sihtotstarvet on pärast detailplaneeringu kehtestamist võimalik muuta ainult läbi uue detailplaneeringu. Seega ei ole detailplaneeringuga otstarbekas määrata täpset hoone või rajatise kuju. Hea planeering jätab projekteerijale võimaluse projekti koostamisel hoone kuju korrigeerida määratud ehitusõiguse piires. Planeering peab küll olema siduv, aga mitte jäik, et sihipärast projekteerimist takistab. Omavalitsus peab korraldama ka planeeringu vastuvõtmise, vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja selle järgse avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu. Planeering ei ole siduv ega anna võimalust ehitada enne selle kehtestamist. Alles omavalitsuse volikogu otsus kehtestamise kohta annab garantii detailplaneeringuga määratava korra kehtivuse kohta. Enne planeeringu kehtestamist ei saa nõuda piirangute eest hüvitise maksmist.