Nagu karta oligi, hakati sellest muudatusest tegema järeldusi, justkui tuleks uuest aastast maksustada garantii käigus tehtavaid remonditöid käibemaksuga. Kurb on see, et väärarvamuse levitajaks on seekord rahandusministeerium, kus peaksid töötama spetsialistid, kes valdavad teenuse mõistet ning kuuenda direktiivi mõtet ja sätet.
Kuigi veebruari alguses väljastas rahandusministeerium kirja, milles nõustuti arvamusega, et müüja poolt kaubale garantiiremondi tegemine ei ole käive, teatati kuu hiljem, et välismaise tootja kinnimakstud garantiiremondi kulud on teenuse osutamine tootjale, millelt peab maksma käibemaksu.
Garantii korras tehtud töid ei tohi käibemaksuga maksustada, sest sellise töö tegemine ei ole teenuse osutamine. Käibemaksuga maksustatakse kaupade ja teenuste käivet. Kui kauba tootja annab garantii ning hüvitab Eestis asuvale maaletoojale, edasimüüjale jne garantiiremondi kulud, siis ei ole tegemist teenuse osutamisega, sest teenuse saaja, st tootja ei saa mingit hüve. Garantiiremondi teenusest saab rääkida vaid siis, kui müüdud asja parandamisega tegeleb kolmas isik (remondiettevõtja), kes ise ei ole remonditavat kaupa tootnud ega müünud. Remondiettevõtja poolt müüjale või tootjale esitatud arvele tuleb tõesti lisada käibemaks, kuid müüja või tootja saab selle sisendkäibemaksuna maha arvata või taotleda tagastamist.
Käibemaksuseaduse kohaselt on teenus ettevõtluse korras võõrandatav hüve. Iga liigutus ei ole veel teenus. Hüve tähendab seda, et ostjal peab olema võimalik tarbida hüve kasulikke omadusi. Ettevõtluse korras võõrandatav on hüve, mida saab võõrandada lahus muudest kaupadest ja teenustest. Kahju hüvitamine, sh garantiiremondi kulude hüvitamine ei vasta nendele tingimustele ning ei ole seega käsitletav teenusena.
See põhimõte kehtib sõltumata müüjate arvust ja nende asukohast. Kui garantii andjaks on välismaine tootja, siis vastutab tootja kauba kvaliteedi eest Eestis asuva edasimüüja ees, viimane omakorda aga ostja ees. Selle näite puhul on kaks müüjat ja kaks ostjat ning garantiikohustus puudutab mõlemat müüjat.
Müüja võtab kohustuse tagada kauba kvaliteet teatud perioodi jooksul. Kui müüja seda kohustust rikub, siis peab sõltuvalt kauba omadustest, defekti iseloomust ja lepingu tingimustest kas kauba välja vahetama, parandama, hinda alandama, hüvitama ostja poolt tehtud kulutused või võtma kauba tagasi ja maksma ostjale raha tagasi. Ühegi toodud näite puhul ei saa rääkida, et ostja oleks osutanud müüjale mingit teenust.
Kui Eestis asuv kauba edasimüüja laseb ebakvaliteetse toote parandada ning nõuab tootjalt sisse remondikulud, siis tootja ei saa mingit teenust, käivet ei teki ning käibemaksu maksta ei tule.
Ei ole vahet, kas edasimüüja teeb remonditööd ise või tellib töö kelleltki teiselt. Mõlemal juhul arvab Eesti ettevõtja oma kuludelt sisendkäibemaksu maha, sest kauba garantiiremondiks soetatud kaubad ja teenused on ettevõtluse tarbeks soetatud, sest need olid vajalikud seoses kauba müügiga. Kulude netosummas esitatakse nõue tootjale. Tootja makstavat raha võib nimetada kas müügihinna vähendamiseks või kahju hüvitamiseks, lõpptulemust see ei muuda.
Toodud selgitused on igati kooskõlas käibemaksu kui tarbimismaksu üldpõhimõtetega. Käibemaksuga ei maksustata mitte igasugust suvalist raha liikumist ettevõtete vahel, vaid ainult selliste hüvede üleandmist, mida on võimalik tarbida. Kui kaupa vahetatakse või parandatakse garantiitähtaja jooksul, siis ei toimu mingit tarbimist, sest ei ostja ega müüja ei saa mingi tarbitavat hüve.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.