Pärnus hinnaralli sama tempokas kui pealinnas

Keskmine hinnatõus on viimastel aastatel ka Pärnus stabiilselt 23 aasta kohta. Hinnatõusu taga on pankade soodsad eluasemelaenud, mis toovad juurde uusi eluaseme ostjaid ning ettevõtteid, kes investeerivad äripindade ostmisse.

Hinnatõus on pidev, korterite puhul ka stabiilne (20). Elamute hinnatõus on pidurdumas, sest kasutatud majade hinnad hakkavad küündima juba uusehitiste hinnataseme juurde. Pärnu linnas algavad olemasolevate elamute hinnad 500 000 kroonist, kuid üldjuhul vajavad need majad kaasajastamist (küttesüsteem, uksed-aknad, viimistlus) ja on sageli ka moraalselt amortiseerinud, samas kui uue elamu võib osta koos krundiga 850 000 krooni eest.

Lühiajaliselt on kinnisvara pakkumine suhteliselt jäik, samas kui nõudlus sõltub otseselt pankade laenupoliitikast. Viimaste aastate korterite hinnatõusu taga on suuresti olukord, kus nõudlus ületab oluliselt pakkumist. Nõudlust on suurendanud üürnikud. Keskmised üürid pole viimastel aastatel küll oluliselt suurenenud, sest lühikeseks perioodiks peaaegu ei soovita korterit üürida (välja arvatud suvised puhkajad). Praegu on turul olukord, kus eluasemelaenu tagasimakse on sageli väiksem kui kuus küsitav üürisumma.

Korterite puhul jäävad Pärnu keskmised hinnad vahemikku 3600?5000 kr/m². Uute korterite hinnad algavad 7500 kr/m². Seega on samade laenuvõimaluste jätkumisel korterite edasiseks hinnatõusuks ruumi veelgi.

Müüdud kinnistute arv on pidevalt kasvanud. Pärnus on kommunikatsioonidega varustatud kruntide hinnad keskmiselt 120?200 kr/m². Kõrgeimat hinda makstakse rannarajoonis ? 1000?1500 kr/m².

Praegu on Pärnus ja lähiümbruses müügis umbes 130 elamukrunti.

Mitteeluruumide kohta käiv statistika ei pruugi näidata kogu aktiivsust, mis toimub mitteeluruumide turul, sest pärast 1998. aastat toimus palju tehinguid osaluste müügi kaudu, mis ei kajastu kinnisvaratehingute statistikas. Õhus on oht, et suuremate tootmisettevõtete tulek Pärnusse võib jääda kvalifitseeritud tööjõu puudumise taha.

Statistikast järeldub, et majanduse väljumine 1997.?1998. aasta kriisist toimus Tallinnas kiiremini, alates 1999. aastast on kinnisvaraturud aga Pärnus ja Tallinnas arenenud ühesuguse tempoga.