Lepingukultuuris palju erinevusi

Eesti täisühingule vastab Soomes avoin yhtiö ning usaldusühingule kommandiittiyhtiö ehk KY. Füüsilisest isikust ettevõtja on juriidilises mõttes yksityinen elinkeinonharjoittaja, kuid kõnekeeles nimetatakse füüsilisest isikust ettevõtjat tihti lihtsalt toiminimeks ehk ärinimeks.

Ärinimega seoses tekitab Eesti ettevõtjates vahel segadust Soome ettevõtete komme kasutada mitut erinevat ärinime sama ettevõtte kohta. Nn abiärinimed registreeritakse samuti äriregistris ning nendele ei lisata ettevõtte vormi tähistavat lühendit.

Ettevõtte seaduslikud esindajad selguvad äriregistri väljavõttest nagu Eestiski. Ettevõtte seaduslikuks esindajaks on tavaliselt lisaks juhatusele tegevdirektor ning suuremate ettevõtete puhul tihti ka prokuristid. Erinevalt Eestist on tegevdirektori instituut Soomes seadusega sätestatud ning kohustuslik aktsiaseltsidele, mille aktsiakapital on vähemalt 80 000 eurot.

Volituste osas tunneb Soome seadusandlus positsiooniga kaasnevat volitust. See tähendab, et isikul, kes töötab ettevõttes mingisugusel ametikohal, on eelduslikult volitus teha selle positsiooniga seonduvaid tehinguid ilma eraldi volikirjata. Lihtsaim näide sellest on ettevõtte müüja, kellel eelduslikult on volitus müüa ettevõtte tooteid sõltumata sellest, kas see volitus on kuskil kirjalikul kujul. Esimeste tehingute puhul, kui vastaspoole organisatsioon pole veel päris selge, tasub siiski segaduste vältimiseks paluda selgitust volituse olemasolu kohta.

Tavaliselt püüavad nii Eesti kui ka Soome ettevõtjad sõlmida omavahelisi lepinguid samal vormil kui ettevõtjad kasutavad oma riigisisesteks tehinguteks. Kahjuks kaasnevad sellega tihti probleemid. Esiteks tekivad probleemid lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel ning teiseks on Eesti ja Soome lepingukultuur küllalt erinev, et põhjustada mitmeid vääritimõistmisi.

Eesti ja Soome vahel ei ole sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise kohta. See tähendab, et Eestis saadud kohtuotsust ei ole võimalik Soomes täide viia ja vastupidi.

Kui lepingus on vaidluste lahendamise kohaks märgitud Eesti kohus ning kui Soome ettevõttel pole Eestis vara, siis Eesti ettevõtja võimalused kohtus oma õigusi kaitsta on minimaalsed. Probleemi lahenduseks võib pakkuda näiteks vahekohut, mille otsuseid tunnustavad mõlemad riigid.

Lepingu sisu suhtes kehtib kauba ekspordi puhul Soome ja Eesti vahel Viini 1988. aasta konventsioon CISG (Contracts for the International Sale of Goods), kui pooled pole teisiti kokku leppinud. Eesti tsiviilkoodeksist erineb CISG oluliselt. Näiteks eeldab CISG ostjalt kauba kättesaamisel hea äritava kohast ja võimalikult kiiret kontrolli ning võimalikest vigadest müüjale teatamist mõistliku aja jooksul.