• OMX Baltic0,14%308,19
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,48%1 454,48
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,43%10 393,01
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,85
  • OMX Baltic0,14%308,19
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,48%1 454,48
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,43%10 393,01
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,85
Viimasel ajal on palju diskuteeritud töösuhete ja sotsiaalsuhete regulatsiooni reformimise vajaduse üle. Ridamisi esitatakse eelnõusid, mille eesmärk on sotsiaaltagatiste suurendamine. Uute tagatiste loomisega suurenevad tööandja kulutused tööjõule, mille tulemuseks on töötajate prioriteetsete huvide (töötasu) kahjustamine.
Riigikogu menetluses on hetkel töötuskindlustuse seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajatele ja teenistujatele töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral.
Töötuskindlustuse makseid on töötuskindlustuskassasse kohustatud tasuma nii tööandja kui ka töötaja. Makse määr on tööandjatel 0,5% ja töötajatel 1% töötajale makstud palkadelt ja muudelt tasudelt.
Tegemist on maksukoormuse 1,5% tarbetu tõusuga, kuna eelnõuga on selgelt paigast ära eesmärgi ja selle saavutamise vahekord. Eelnõu koostajad on pidanud vähetähtsaks asjaolu, et kehtiva õiguse kohaselt saavad töötuks jäänud isikud raha niigi kahest allikast: tööandja käest töölepingu lõpetamise raha ja riikliku toetust abiraha näol riigieelarvest. Kuigi töötuskindlustuse eesmärk peaks olema kehtiva alafinantseeritud abiraha süsteemi asendamine tõhusamaga, luuakse siin sisuliselt topeltgarantiid.
Tööandjal säilib kohustus tasuda töölepingu seaduses ettenähtud hüvitisi, uue korra kohaselt lisandub sellele hüvitis töötuskindlustusfondist. Töötaja väljub töösuhtest mitu korda jõukamana kui tööd tehes.
Seaduse mõttetust ei muuda olematuks ka argument, et töötaja on selle ise kinni maksnud. Ettevõtjad käsitlevad kõiki töötajale kehtestatud makse paratamatult ettevõtte tööjõukuludena.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus
Lisaks töötuskindlustusele on juba käesoleva aasta 1. septembrist kavas luua uus tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse süsteem, mis oma kulukusega täidab peamiselt kindlustusandjate huve. Tööõnnetuste sundkindlustusega muudetakse oluliselt kehtivat töövigastuste hüvitamise süsteemi.
Uue süsteemi kohaselt hakkavad kindlustusega tegelema kindlustusseltsid ja kindlustusseltside poolt loodav garantiifond. Tähelepanuväärne on antud juhul asjaolu, et vastava kindlustusega saavad tegeleda vaid Eesti kindlustusseltsid, kelle poolt osutatavad teenused on enamasti mitmeid kordi kõrgemad välisriikide seltside pakutavast. Kuna ettevõtjate esindajaid tariifi kujundamisest osa võtma ei lubata, on ettevõtted teenuse tarbija mõju all.
Eelnõu koostajate arvates toob kindlustusskeemi rakendamine kehtestamine esialgu kaasa 1,5 ? 1,8 % suuruse keskmise tööjõukulude kasvu. Tööandjate ja tööstuse keskliit prognoosib keskmiseks kindlustuspreemia suuruseks 3%, tööstuses aga kuni 10% tööjõukuludest. Kulutuste järsk tõus viib lähtuvalt majandussektorite eripärast kas palkade vähenemiseni, palgatõusu edasi lükkumiseni, tööstussektori konkurentsivõime vähenemiseni või tarbijahindade tõusuni.
Kuigi tööõnnetuste sundkindlustuse on kasutusel võtnud paljud maad, tuleb arvestada, et see toimus ligi 100 aastat tagasi, kus töösuhted olid märksa industriaalsemad ja tööõnnetusi toimus rohkem. Kaasajal suureneb hoopis enam kutsehaiguste osakaal, kus tööandja vastutus on seotud töötaja vastutusega, mida on aga raske tuvastada.
Kehtiva süsteemiga võrreldes kõrgemad hüvitised ja lihtsam kahjude menetlusprotseduur soodustavad hüvitamise taotluste arvu kasvu ning vähendavad töötajate stiimuleid tööle naasta.
Inimeste ootusi ning huve tuleb arvestada kõigil juhtudel, ka sissetulekute järsul vähenemise ning tervise eest hoolitsemisel. Väljapakutud lahendused on paraku liiga kallid olukorras, kus võimalikuks võiksid osutuda läbimõeldumad, odavamad ja pikema perioodi peale ajatatud reformid.
Liites ülalnimetatud sotsiaalkindlustusliikidega kaasnevatele tööjõukuludele pensionikindlustuses tekkiva 2% kulutuste kasvu, võib järgmisest aastast oodata maksukoormuse 7 kuni 14 protsendilist kasvu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele