• OMX Baltic0,01%307,77
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,05%1 448,24
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,67%10 367,83
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,2
  • OMX Baltic0,01%307,77
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,05%1 448,24
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,67%10 367,83
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,2
Eesti peab töötlema oma strateegilisi tooraineid võimalikult kõrgema töötlusastmeni kohapeal. Puidutöötlemine oleks Eesti jaoks eelkõige olemasoleva ja kasutamata ressursi seisukohalt sobiv tööstusharu millele spetsialiseeruda.
Kui saetööstus töötleb pea kogu kohaliku saepalgi Eestis, siis paberipuu läheb 95% ulatuses eksporti. Tänapäeva turunõudlust ja tehnoloogiaid arvestades on ainsad võimalused paberipuu töötlemiseks tselluloosi, paberi ning puitlaastplaadi tootmine.
Meie toorainevarusid arvestades võiks Eestisse rajada nii kaasaegse tselluloositehase koos paberitootmisega kui ka täiendava puitplaaditööstuse. Väiksema toorainevajaduse tõttu ainuüksi plaaditööstus Eesti kõiki toorainevõimalusi ei ammendada ei suuda.
Lahendus Eestile tundub seega lihtne -- ehitame nii tselluloosi-, paberi- kui ka puitplaaditööstuse -- loome seeläbi mõned tuhanded töökohad, saadame kogu toodangu eksporti ja mis kõige olulisem -- vääristame kogu puiduressursi kohapeal. Oleks tegelik elu ka nii lihtne, siis oleks ehk tehased juba püsti, töös ja rahvas sellevõrra rikkam.
Eesti riigi ülesanne ei ole ettevõtlusega tegeleda. Kohalikel ettevõtetel puudub turukogemus ja ei ole vajalikul määral kapitali. Kaasaegse tselluloositööstuse rajamiseks on näiteks rohkem kapitali vaja kui Hansapanga ülevõtmiseks.
Välisinvestoritel ja eriti Skandinaavia tootjatel puudub motivatsioon -- milleks investeerida, kui toorainet saab niigi odavalt, kindlalt ja lähedalt. Eesti paberipuu hind Rootsi tehaseväravas on madalam kui Rootsi enda puidul, olgugi et Eestist importimisel lisandub puidu tihumeetrile 120 krooni transpordikulusid. Seega on Skandinaavia tootjate huvides säilitada Eesti oma strateegilise toorainevaramuna.
Eesti paberipuu olulisust meie põhjanaabritele saaks testida lihtsa katsega -- keelustada homsest puidu töötlemata kujul eksport või see vähemalt korralikult maksustada. Olen kindel, et sellele järgneks väga valuline reaktsioon kõigi asjassepuutuvate ettevõtete, nende liitude ja isegi valitsuste tasemel.
Loomulikult ei võtaks me sarnast sammu ette, kuna me ei oska ise paberipuuga midagi peale hakata.
Parem võimalus oleks luua Eestis keskkond, kus paberipuu suuremahuline töötlemine on majanduslikult piisavalt atraktiivne, ja müüa see võimalus strateegilisele suurinvestorile. Tegeliku kasu saaksime siis puiduressursi suurema vääristamise kaudu.
Kas me aga oleme valmis investeerima oma aega, tahet ja vahendeid investorile soodustingimuste loomiseks? Kas me üldse saame endale lubada riikliku puiduressursi soodsatel tingimustel äralubamist?
Samas võib vastu küsida -- kas me oleme nii rikkad, et võime endale lubada puiduressursi eksporti töötlemata kujul, nagu me seda juba mitmeid aastaid mõtlematult teeme?
Vt. ka joonist:Puidueksport 1998

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele