Maksuseadus muudab ettevõtte omakapitali

Ebamäärasusi ja dividendide maksmisel pankroti tekkimise ohtu ei tekiks, kui dividendide tulumaks oleks defineeritud kui maks Eesti residendist füüsilisele isikule ja mitteresidendile. Kuna maksu korjamine füüsilistelt isikutelt ja mitteresidentidelt on keerukam kui Eesti ettevõtetelt, oleks võinud maksu kinnipidamise kohustuse panna dividende välja maksvale ettevõttele. Riigi kogutava maksu suurus ei oleks selle tulemusel muutunud. Tulumaksumäära (26/74) muutmata jättes saame, et juhul kui ettevõte maksaks dividende 1 mln kr teisele Eesti ettevõttele, saaks omanik summa täielikult kätte. Kui ettevõte maksaks dividende 1 mln krooni füüsilisele isikule või mitteresidendile, oleks ettevõttel kohustus kinni pidada 26/74 ehk füüsiline isik või mitteresident saaks kätte 649 000 kr. Nii oleks täidetud eesmärk: Eesti ettevõtlusest välja minev raha oleks maksustatud valitsuskoalitsiooni arvates sobiva määraga. Risk, et dividendide tulumaks jääb laekumata, ei suurene. Samas ei eksisteeriks finantsaruannete tõlgendamisel ebamäärasusi -- oleks üheselt selge, et ettevõtte omakapital kuulub omanikele, ning dividendide maksmisega ei saaks ettevõtet pankrotti viia.

Eesti investeerimisfirmal Investor on investeeringud Eesti ettevõtetes A ja B (vt tabel). A 40% omanikud on mitteresidendid, 50% B omanikud on teised Eesti ettevõtted.

Nii A kui B üldkoosolekul otsustati jaotada dividendideks kogu vaba omakapital. Ettevõttest B sai Investor 4 mln krooni ning pärast dividendide maksmist on B väärtus Investori jaoks 0,5 mln kr (50% seotud omakapitalist). Firmast A sai Investor 6 mln kr. Kuna A omanikud on 40% osas mitteresidendid, peab A maksma tulumaksu 1,4 mln kr (dividendide tulumaks on 4 mlnx26/74=1,4 mln kr). A väärtus investori bilansis pärast dividendide maksmist on seega 0,36 mln kr (2 mln--1,4 mln=0,6 milj krooni, investori osalus 60% 0,6st=0,36 mln kr). Investori osalus firmas A peaks pärast dividendide maksmist olema 60% vabast omakapitalist ehk 1,2 mln kr. Miks on Eesti riik omastanud Eesti investeerimisfirma vahendeid 0,84 mln krooni väärtuses?

Järeldused: osaliselt määratlemata (ebausaldusväärne) on mitte ainult potentsiaalselt dividende maksvate ettevõtete netovara, vaid ka investeerimisfirmade netovara. Investeerimisfirmade puhul tekib bilansi usaldusväärsuse küsimus kõige teravamalt.

Nn investeeringuid soodustava tulumaksuseaduse järgi võtab Eesti riik ära vahendeid Eesti investeerimisfirmadelt, juhul kui investeeringuobjekti ülejäänud omanikud on ebasoovitavad isikud (füüsilised isikud või mitteresidendid).