Järgmine ring olgu kõrgemal

Eesti majandus lõpetab oma esimest täistsüklit. Uuele ringile minekuks ja uuele kasvule tõuke andmiseks vajame põhimõtteliselt uut paradigmat. Majanduskasv ei sünni iseenesest, seda peavad stimuleerima mingisugused sündmused ja areng, mis on küllaldase ulatusega selleks, et avaldada olulist positiivset mõju.

Esimest ringi alustades lootsime ettevõtete kiirele erastamisele eelistatult strateegilistele partneritele, mis pidi ühekorraga tagama nii arenguks vajaliku kapitali kui oskusteabe. Riigi «tööks» sai Eesti krooni kursi hoidmine stabiilsena, eelarve tasakaalustamine ja äritegevust reguleerivate seaduste väljatöötamine loomaks ahvatlevat ettevõtluskeskkonda. Seatud eesmärgid olid õiged ja nende täitmine tõepoolest põhjustaski kiire arengu. Välisraha sissevool, rahvusvaheline usaldus ja eelkõige Eesti ettevõtjate hea töö viisid majanduse kasvutempo nii kiireks, et selles hakati nägema ohtegi.

Kui 1992. aastal püstitatud eesmärgid olid olulises osas täidetud, ei märgatud riigi tasandil vajadust sõnastada uued arengu jätkuvust tagavad eesmärgid. Riik jäi ootama, et ennast väga heast küljest näidanud eraettevõtlus tuleb ise toime uute eesmärkide seadmise ja saavutamisega, väljendades oma tunnustust peamiselt riigi eelarvetulude ülioptimistlike prognoosidega. Eesti majandusarengu uute vajaduste väljaütlemine riiklikul tasandil ja Eesti arenguvõime tutvustamine laias maailmas jäid tulemata.

Uus valitsus arvab, et Eesti ettevõtjad väärivad suuremat tähelepanu ja toetust. Eesti peaministri poolt täna Hannoveris esitatav kutse arendada Eestis tootmist on märk sellest, et valitsus tahab aktiivselt kaasa aidata välisinvesteeringute jätkuvuse tagamisele selliselt, et kasvaks Eesti eksport ja paraneks eksportkaupade struktuur.

Uueks kasvustimulaatoriks peab kujunema esialgu allhange ja koostöö tootmiseks kolmandate riikide turgudele, mille baasil saaks edaspidi välja areneda kõrgtehnoloogial baseeruv tööstus. Eesmärgiks on liikuda lihtsamalt keerulisemale, arvutite koostamisest, tablettide pakkimisest, üksikute detailide valmistamisest teadusmahuka tootmiseni.

Samavõrd, kui peab süvenema välisriikide töösturite usk Eesti tööjõupotentsiaali, peab kasvama ka usaldus Eesti majanduspoliitika vastu. Peaministri sõnum Hannoveri tööstusmessil kõneldes on ka valitsuse soov ajada saleda riigi poliitikat -- säästlik tarbimine avalikus sektoris, stabiilne ja ülereguleerimist vältiv majanduspoliitka, vastuseis mistahes populistlikele otsustele, mille tagajärjeks on parem elu tänases päevas homse arengu arvel. Samas tuleb eelöeldu kontekstis märkida, et säästuprogrammidele ei saa ohverdada hariduse edendamist kui ainsat tõhusalt tööjõu kvaliteeti tõstvat tegevust.

Lisades veel valitsuse ja parlamendi pingutused Eesti seaduste kohaldamiseks EU ja WTO reeglistikuga kui majanduskeskkonna muule maailmale arusaadavaks muutmise vahendid, ongi paslik järg üle anda Eesti ettevõtjatele -- edasine on tõesti teie kätes.