- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- ST
Ehitusplatsilt tootmisse: kuidas torustike eelvalmistamine kiirendab andmekeskuste ehitust
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Küsimus on tegelikult üsna lihtne: miks valmistada kõike seda ette otse ehitusplatsil, kui märkimisväärse osa tööst saab teha eelnevalt kontrollitud tootmistingimustes?
Just sellel põhimõttel põhineb AS Skat-Keskuse torustike prefabrikatsioon ehk eelvalmistamine, millega ettevõte on tegelenud juba aastaid. Tänapäeval ei muutu mitte põhimõte ise. Muutub selle rakendamise ulatus.
AS Skat-Keskus
AS Skat-Keskus on Eesti eraettevõte, mis tegutseb alates 1999. aastast ja on tänapäeval täislahendust pakkuv MEP-peatöövõtja. MEP (Mechanical, Electrical and Plumbing) hõlmab mehaanilisi ja elektrisüsteeme, torustikke ning muid tehnilisi kommunikatsioone. Ettevõte tegeleb insenerprojekteerimise, valmistamise, paigalduse, käikuandmise ja tehnilise hooldusega, toetades projekte kõigis olulistes etappides. Skat-Keskuse projektide hulka kuuluvad andmekeskused, energeetika- ja tuumainfrastruktuuri objektid, farmaatsiatööstuse tootmisüksused ning põlevkivitööstuse ettevõtted.
Ehitusplatsilt tootmisse
Väiksema objekti puhul võib torude valmistamine otse ehitusplatsil olla täiesti loogiline lahendus. Kuid kui räägime suurest andmekeskusest, muutub olukord.
Põhja-Euroopa suured projektid nõuavad tohutul hulgal mehaanilisi süsteeme. Paljud neist korduvad: samad torude läbimõõdud, ventiilid, ühendused, harud, kollektorid ja muud elemendid. See tähendab, et osa töid saab muuta ühekordsest ehitustegevusest korduvaks tootmisprotsessiks. Selle asemel et tuua objektile üksikud torud, liitmikud ja armatuur ning kõik kohapeal kokku panna, saab tellija juba ettevalmistatud elemendid:
- valmis toruspoolid;
- mitmetorulised koostud;
- eelnevalt valmistatud kollektorid;
- paigaldatud armatuuriga sõlmed;
- korduvad torustikulõigud;
- toruraamid ja tugikonstruktsioonid;
- suuremad torustikumoodulid, mis on paigalduseks valmis.
Teisisõnu: ehitusplatsile ei saabu enam lihtsalt hulk detaile. Saabub juba tehtud töö.
Miks on see tellija jaoks oluline?
Prefabrikatsioon võib esmapilgul tunduda puhtalt tehnilise lahendusena. Tegelikult on see eelkõige projektijuhtimise vahend. Suure ehitusprojekti tellija jaoks on olulised mitu asja: tähtaeg, maksumus, kvaliteet ja prognoositavus. Just siin hakkab prefabrikatsioon andma olulist majanduslikku efekti.
Esiteks, vähem tööd ehitusplatsil. Iga keevitamine, lõikamine, koostamine või ettevalmistav töö objektil nõuab aega, inimesi, seadmeid ja tööruumi. Kui need toimingud tehakse eelnevalt, jääb ehitusplatsile vähem tootmisülesandeid. Paigaldus muutub rohkem kokkupanekuks. See on eriti oluline olukorras, kus ruumi on vähe ja mitu alltöövõtjat töötab samal ajal samas piirkonnas.
Teiseks, kiirem paigaldus. Torustike tootmist saab alustada juba enne seda, kui vastav hooneosa on täielikult valmis. Samal ajal kui ehitusplatsil jätkuvad ehitustööd, valmistatakse tootmisruumides juba vajalikke torukooste. Tekib kaks paralleelset protsessi: hoone ehitatakse objektil – torustikud valmistatakse tootmises.
Kui paigaldusala muutub kättesaadavaks, ei ole vaja alustada torustike valmistamist nullist. Vaja on paigaldada juba ettevalmistatud elemendid. Range ajagraafikuga projektide puhul on see põhimõtteline erinevus.
Statistika
Spetsialistide hinnangul vähenes meie Soomes asuva andmekeskuse projekti puhul ehitusplatsil tehtavate paigaldustööde maht 30–35%, mis vastab 12 000–14 000 töötunnile. Samal ajal vähenes üksikute lõikude paigaldusaeg ja ehitusplatsil tehtavate keevitustööde maht.
AS Skat-Keskuse keevitustöökodade kogutootmisvõimsus ulatub kuni 100 000 dia-inch'ini kuus, mis võimaldab viia märkimisväärse osa toru- ja keevitustöödest ehitusplatsilt kontrollitud tootmistingimustesse.
Mida suurem projekt, seda suurem efekt
Üks valmis toruspool ei muuda ehitusvaldkonda. Kui neid on aga sadu või tuhandeid, muutub olukord hoopis teistsuguseks. Oletame, et sama elementi tuleb valmistada 500 korda. Ehitusplatsil tähendab see 500 eraldiseisvat tootmistegevust tingimustes, mis pidevalt muutuvad. Tootmisruumides saab samad 500 elementi korraldada korduva protsessina.
„Kui tegemist on sadade või tuhandete ühesuguste elementidega, võimaldab prefabrikatsioon käsitleda neid mitte enam eraldiseisvate ehitustöödena, vaid ühtse tootmisprotsessina. Esimene koost näitab, kus tekivad probleemid, järgmise puhul saab saadud kogemust arvesse võtta ning mahu kasvades muutub tootmine üha tõhusamaks. Just korduvus loob majandusliku efekti,“ leiab AS Skat-Keskuse operatiivtegevuse juht Jegor Žignovski.
Andmekeskused loovad prefabrikatsiooniks ideaalsed tingimused
Tänapäeva andmekeskus ei ole lihtsalt suur ruum serveritega. See on keeruline tehniline süsteem, kus väga olulist rolli mängivad jahutus, veevarustus, elektrivarustus, ventilatsioon ja muud tehnosüsteemid.
Samal ajal ehitatakse andmekeskusi sageli etappide kaupa ning nende lahendustes on suur korduvus. Sama tehnilist lahendust saab kasutada uuesti ja uuesti. Täiendavaks teguriks on vedelikjahutuse kiire areng.
Mida suurem on arvutiseadmete tihedus, seda olulisemaks muutuvad jahutussüsteemid ja nendega seotud torustiku infrastruktuur. See tähendab, et mehaaniliste tööde maht kasvab. Koos sellega kasvab ka prefabrikatsiooni potentsiaalne mõju.
Arvutusvõimsuse tiheduse kasvuga muutub märgatavalt ka andmekeskuste arhitektuur. Serveriruumid ehk white space muutuvad kompaktsemaks: üha suurem IT-koormus paigutatakse väiksemale arvule rack'idele ja väiksemale pinnale. Samal ajal ei vähene tehniline infrastruktuur ehk grey space samas proportsioonis. Vastupidi – suure tihedusega AI- ja HPC-koormused nõuavad võimsamaid elektrivarustuse ja energiajaotuse süsteeme, vedelikjahutust, pumbagruppe, soojusvaheteid, CDU-sid, torustikke, automaatikat ning soojuse ärajuhtimise või taaskasutamise süsteeme.
Selle tulemusena meenutab tänapäevane andmekeskus üha vähem suurt serveririiuleid täis ruumi ja üha rohkem keerukat energia- ja soojustehnilist objekti, mis on üles ehitatud suhteliselt kompaktse arvutusliku tuuma ümber. See suurendab tehnilise infrastruktuuri rolli ning koos sellega ka moodul- ja prefabrikeeritud lahenduste tähtsust, mis võimaldavad olulise osa jahutus-, torustiku- ja elektrisüsteemidest väljaspool ehitusplatsi ette valmistada ja testida.
Kõige olulisem ei ole lihtsalt toru varem valmis teha
Oluline on mõista: prefabrikatsioon ei ole võistlus selle nimel, kes suudab valmistada kõige suurema mooduli. Eesmärk on palju praktilisem. Viia ehitusplatsilt tootmisse kõik need tööd, mida on tegelikult kasulikum ja ohutum teha eelnevalt.
„Hea prefabrikatsioon ei alga küsimusest, millise kõige suurema mooduli me suudame valmistada. Oluline on määratleda, milliseid toiminguid ei ole tegelikult vaja ehitusplatsil teha. Mõnikord on selleks üks toruspool, mõnikord torude grupp või kollektor, suuremate projektide puhul aga terve korduv torustikusõlm. Just õige insenertehniline lahendus võimaldab prefabrikatsioonist maksimaalse efekti saada,“ leiab AS Skat-Keskuse torustike insenerlahenduste koordinaator Alar Hammer.
Spetsialistid peaksid tegelema paigalduse, mitte ettevalmistustöödega
Üks tänapäeva ehitussektori peamisi probleeme on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Eriti selgelt ilmneb see suurtes projektides, kus samaaegselt võivad olla vajalikud torupaigaldajad, keevitajad, insenerid ja teised tehnilised spetsialistid.
Prefabrikatsioon ei kaota vajadust professionaalide järele. See võimaldab nende tööd lihtsalt tõhusamalt kasutada. Suur osa keevitamisest, koostamisest ja kontrollimisest saab teha stabiilsetes tootmistingimustes. Ehitusplatsil keskendub meeskond suuremal määral valmis elementide paigaldamisele, positsioneerimisele, ühendamisele ja katsetamisele.
See on eriti oluline suuremahuliste projektide puhul, kus korraga võivad töötada sajad spetsialistid ja arvukad alltöövõtjad, kes konkureerivad samade tööalade, tõsteseadmete, tarneteede ja paigaldusakende pärast.
Iga koost, mis valmistatakse ette enne objektile jõudmist, vähendab nende tingimuste keskel tehtavate tööoperatsioonide hulka.
Paralleelne ehitus
Prefabrikatsioon annab veel ühe olulise eelise. Torustike tootmine ei pea ootama hetke, mil vastav hooneosa on paigalduseks täielikult valmis.
Samal ajal kui ehitusplatsil jätkuvad ehitus- ja konstruktsioonitööd, saab torustikusüsteeme juba tootmises valmistada. Nii tekib kaks paralleelset tööfronti: hoone ehitatakse objektil, samal ajal toodetakse selle mehaanilisi süsteeme tehases.
Seetõttu ei seisne ülesanne ehitustsooni valmimise hetkel enam torustike valmistamise alustamises. Ülesanne on kohale toimetada torustikud, mis on selleks hetkeks juba valmis. Ehitustähtaegade edasise lühenemisega muutub see erinevus üha olulisemaks.
Kvaliteet muutub korratavaks
Prefabrikatsioon võimaldab ka kvaliteeti süsteemsemalt juhtida. Kontrollitud tootmisruum tagab stabiilsed töötingimused, püsivad seadmed, kindlad kontrollpunktid ja ühtsed tootmisprotseduurid.
Keevisliited saab teha ja kontrollida enne tarnimist. Koostude mõõtmeid saab kontrollida. Materjalid saab identifitseerida ja dokumenteerida. Võimalikud mittevastavused saab kõrvaldada enne, kui valmistoode jõuab ülekoormatud ehitusplatsile. Eelis ei seisne lihtsalt selles, et töö tehases on „parem“ kui töö objektil.
Peamine eelis on korratavus. Suuremahuline ehitus vajab sadu ja tuhandeid ühesugustele nõuetele vastavaid koostusid. Tootmiskeskkond sobib loomulikult paremini selleks, et sama kvaliteeditaset ikka ja jälle korrata.
Just seetõttu kasutab tänapäevane andmekeskuste ehitus üha enam prefabrikatsiooni ja eelnevalt valmistatud koostuelemente.
Mida see tellija jaoks tähendab?
Lõppkokkuvõttes ei vaja tellija prefabrikatsiooni kui sellist. Ta vajab tulemusi. Vähem tööd ehitusplatsil. Lühem paigaldusaeg. Väiksem sõltuvus tööalade kättesaadavusest. Prognoositavam kvaliteet. Kvalifitseeritud spetsialistide tõhusam kasutamine. Ja mis kõige tähtsam – paremini juhitav ehitusprotsess.
Seetõttu tuleks prefabrikatsiooni käsitleda mitte lihtsalt täiendava tootmisteenusena, vaid kogu projekti optimeerimise vahendina.
Ettevõte on sertifitseeritud TÜV NORD CERT poolt standardite EN ISO 9001 (kvaliteedijuhtimissüsteem), EN ISO 14001 (keskkonnajuhtimine), EN 1090 (kandvate teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine) ning EN ISO 3834 (metallkonstruktsioonide keevitustööde kvaliteedinõuded) kohaselt.
Järgmine etapp AS Skat-Keskuse jaoks
AS Skat-Keskuse jaoks ei ole see uus suund ega katse järgida mõnda moetrendi. „Oleme torustike prefabrikatsiooni ning maksimaalselt suure tootmismahu viimisega objektist tootmistingimustesse tegelenud juba aastaid, kui projekteerimine ja logistika seda võimaldavad.
Täna annavad meie suured lepingud Põhja-Euroopa suuremahuliste andmekeskuste ehitamisel sellele lähenemisele lõpuks selle mastaabi, mida see väärib,“ ütleb AS Skat-Keskuse juhatuse liige ja projektidirektor Aleksandr Krylov.
Järgmine etapp on veelgi suurema töömahu tegemine enne objektile tarnimist: üksikutelt toruspoolidelt suuremate koostudeni, üksikutelt spoolidelt valmis insenertehniliste mooduliteni, mis ühendavad ühes moodulis eri materjalidest ja erinevat tüüpi ühendustega torustikud, kaablirennid ja -redelid, õhukanalid ning tugielemendid.
Kõiki torustikke ei ole võimalik eelnevalt moodulitena valmistada. Samuti ei ole vaja iga torustikuosa prefabrikeerida.
„Meie ülesanne on palju praktilisem: valmistada ette see, mida on mõistlik ette valmistada; korrata seda, mida saab standardiseerida; ning jätta ehitusplatsile võimalikult vähe tootmistöid. Mida suuremaks ja kiiremaks muutub andmekeskuste ehitamine, seda enam hakkab kogu ehitussektor kasutama põhimõtteid, mis on tööstuslikus tootmises ammu tuntud: standardiseerimine, korratavus, kontrollitud tootmine ja protsesside pidev täiustamine,“ on AS Skat-Keskuse juhtkond veendunud.
AS Skat-Keskuse jaoks on prefabrikatsioon punkt, kus need põhimõtted ühenduvad mehaanilise ehituse praktilise kogemusega.
AS Skat-Keskus arvudes
Asutamisaasta: 1999
Töötajate arv: 47
Käive 2026. aasta I–II kvartalis: 9,9 mln €
Tootmispind: 14 000 m²
Peamised tegevusvaldkonnad: Piping / Electrical / HVAC / Modular
Suured projektid: Enefit 280-2 (Eesti), hüperskaala andmekeskus Helsingis (Soome)
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele