Paljud Eesti ettevõtted eeldavad, et nende varad on kaetud ka sõja või militaarse päritoluga sündmuste korral. Tegelikkuses see nii ei ole.
Sageli arvatakse, et kui tegemist on nn force majeure ehk vääramatu jõu juhtumiga, siis kindlustus kahju ei hüvita. Tegelikkuses on pilt nüansirohkem ja sõltub konkreetsest kindlustuslepingust. Fotol IIZI kindlustusmaakler Erko Toomet.
  • Sageli arvatakse, et kui tegemist on nn force majeure ehk vääramatu jõu juhtumiga, siis kindlustus kahju ei hüvita. Tegelikkuses on pilt nüansirohkem ja sõltub konkreetsest kindlustuslepingust. Fotol IIZI kindlustusmaakler Erko Toomet.
  • Foto: IIZI Kindlustusmaakler
Ettevõtete teadlikkus kindlustuskaitse ulatusest ja kindlustamise võimalustest on siiani olnud küllaltki piiratud. Viimased drooniintsidendid Eestis ja lähiriikides, alates Lääne-Virumaalt leitud droonijäänustest kuni Auvere elektrijaama tabamiseni, näitavad, et geopoliitiliste sündmuste mõju ei pruugi jääda riigipiiride taha.
Toimunud juhtumid on toonud fookusesse varade kaitse ja äritegevuse jätkumise olukorras, kus kahju põhjuseks on sõjaga seotud sündmus. Senised juhtumid on õnneks tekitanud vaid väiksemaid kahjustusi. Samas võib lõhkekehaga drooni kukkumine tootmishoonesse või logistikakeskusesse tähendada tulekahju või kriitilise seadme hävimist ning seeläbi pikemaajalist seisakut ja otsest mõju äritegevusele.
„Senise kogemuse põhjal on paljudel Eesti ettevõtjatel ootus, et sõlmitud vara- ja ärikatkestuse kindlustus katab ka sõja või militaarse päritoluga sündmustest tulenevad kahjud. Tegelikkuses on sellised riskid tavapärastes kindlustuslepingutes üldjuhul välistatud,“ rõhutab IIZI kindlustusekspert Erko Toomet.
Sageli arvatakse, et kui tegemist on nn force majeure ehk vääramatu jõu juhtumiga, siis kindlustus kahju ei hüvita. Tegelikkuses on pilt nüansirohkem ja sõltub konkreetsest kindlustuslepingust. Näiteks olukorras, kus militaarse päritoluga droon tabab tootmishoone katust ja põhjustab tulekahju, võib esmapilgul tunduda, et tegemist on tavapärase varakahjuga. Praktikas jääks selline juhtum tavapärase kindlustuslepingu alusel suure tõenäosusega hüvitamata, kuna see kvalifitseerub sõjariskiks, mis on lepingutes üldjuhul välistatud.
Senise kogemuse põhjal on paljudel Eesti ettevõtjatel ootus, et sõlmitud vara- ja ärikatkestuse kindlustus katab ka sõja või militaarse päritoluga sündmustest tulenevad kahjud. Tegelikkuses on sellised riskid tavapärastes kindlustuslepingutes üldjuhul välistatud.
Erko Toomet, IIZI kindlustusekspert

Sõjarisk ei ole siiski täielikult kindlustamatu

Rahvusvahelisel turul on olemas eraldi kindlustuslahendused, mis katavad näiteks poliitilise vägivalla, sabotaaži või terrorismiga seotud kahjusid ning neile järgnevaid äritegevuse katkestusi. Loomulikult ei paku ka see kindlustus piiramatut kaitset kõikidele juhtumitele – näiteks ei kaeta suurriikidevahelist sõjalist konflikti. Ometi on väga oluline osa riskidest võimalik siiski ettevõtja jaoks paremini maandada.
Mõju ei pruugi avalduda ainult otsese sõjategevusena. Kahju võib tekkida sabotaaži, droonijuhtumite või muu füüsilise kahjustuse kaudu, mis võib viia ettevõtte tegevuse osalise või täieliku seiskumiseni. Rahvusvahelisel kindlustusturul on olemas lahendused, mis võimaldavad selliste riskide realiseerumise kahjud nii vara- kui ka kaasneva ärikatkestuse juhtumites kindlustuskaitse alla saada.
Toometi hinnangul ei pruugi ka sellise kindlustuse hind olla nii kõrge, kui sageli arvatakse. Viimase turupraktika põhjal jääb aastane maksetase 1-1,5 promilli juurde valitud hüvitislimiidist. Näiteks 20 miljoni euro hüvitislimiidi korral oleks aastamakse ettevõttele ligikaudu 30 000 eurot ja 50 miljoni euro hüvitislimiidi korral ligikaudu 50 000 eurot.
Tegemist on riskiga, mille ulatus ja võimalik mõju tasub ettevõtetel kriitiliselt üle vaadata ning analüüsida koostöös ekspertidega, millised riskid on tegelikult kindlustuslepingutega kaitstud ja millised mitte.
Küsi hinnapakkumist SIIT!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele