Lisandväärtuse kasvatamine on kriitiline
Eesti ühe suurema tööstusettevõtte, Lemeks Grupi üks asutaja ja juht Jüri Külvik toob välja, et ettevõtted ei pööra veel piisavalt tähelepanu lisandväärtuse loomisele – see on aga riigi majandusedu oluline eeldus.
Samuti soovitab ta uute seaduste ja piirangute kehtestamisel ning Euroopast tulevate soovituste rakendamisel olla kaalutletum - kuigi eesmärk võib olla üllas ja ambitsioonikas, võib nende liiga agar rakendamine vähendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja pidurdada majanduslikku arengut.
Andmetarkus kui ettevõtete järgmine suur hüpe
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse EIS juhatuse esimees Ursel Velve rõhutab, et Eesti üks suurimaid kasutamata võimalusi on andmetarkus – oskus kasutada andmeid nii tootlikkuse, innovatsiooni kui ka ekspordivõime kasvatamiseks.
Lisaks toetab arengut soov paremaks saada – sageli ka mittetraditsioonilisi koostöövorme kasutades. „See kehtib nii avalikus kui ka erasektoris. Kui otsime mõlemas sektoris parendamise ja innovatsiooni võimalusi, loome ühiskonnas rohkem koostööd, mis omakorda aitab meil riigina globaalses konkurentsis tugevamaks muutuda,“ selgitas Velve.
Ringmajandus peidab konkurentsieelist
Ringmajandusettevõtte Foxway Recommerce juht Oliver Kotkas, Aasta välisinvestor 2025, sõnab, et Eesti ettevõtted võiksid palju rohkem panustada olemasolevate ressursside ringlusesse ja nutikamasse kasutamisse. Madalam maksupoliitika toetaks ettevõtte konkurentsivõimet ja seeläbi ringmajanduse kasvu laiemalt.
„Kui näiteks Foxway müüb läbi veebipoodide Saksamaa eraklientidele, siis rakendame korduskasutatud seadmete puhul marginaalse käibemaksu erikorda. Kui meie peame oma kaubale lisama 24% käibemaksu ning meie konkurent Saksmaal saab samale kaubale lisada 19% käibemaksu, siis on neil selgelt hinnas konkurentsieelis,“ selgitas Kotkas.
Maksimaalne automatiseerimine annab võimaluse olla konkurentsivõimeline ka 15-20 aasta pärast.
Auroom Wellnessi juht Marten Merdikes
Noorte potentsiaal jääb kasutamata
Aasta eksportöör 2025 nominent, saunatootja Auroom Wellnessi juht Marten Merdikes näeb, et Eesti noortel on tohutu teotahe, mida majandus täna täielikult ei kasuta – just see võiks olla riigi järgmine arenguhüpe.
Lisaks peitub potentsiaal automatiseerimises. „Maksimaalne automatiseerimine annab võimaluse olla konkurentsivõimeline ka 15-20 aasta pärast, sest tänane seis tööstustes on väga tööjõumahukas ning sellises seisus ja konkurentsiolukorras on suuri investeeringuid tegemata väga raske silmapaistvat arengut jätkata,“ märkis ta.
Mida peab veel majanduse kõrgliigasse jõudmiseks tegelema, sellest kõnelevad ettevõtjad, tippjuhid ning majanduselu mõjutajad
4. märtsil majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2026“.
Lisaks jagavad laval oma mõtteid Alar Karis (Eesti Vabariigi president), Taavet Hinrikus (Skaala), Martin Sutrop (aasta ettevõte Tech Group), Margus Uudam (EstVCA ja Karma Ventures), Gunnar Okk (Põhjamaade Investeerimispank), Sirli Männiksaar (Ericsson Eesti), Kaspar Korjus (aasta innovaator Pactum AI), Marju Lauristin (ühiskonnatundja), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Gert Tiivas (Eesti Töötukassa), Olavi Lepp (Swedbank Eesti), Marten Merdikes (Auroom), Karlis Mesila (Siemens), Ain Hanschmidt (Infortar ja Eesti Tööandjate Keskliit), Hando Sutter (Eesti Tööandjate Keskliit) ja mitmed teised tippjuhid ning ettevõtjad.
Kindlusta omale pääse
konverentsi kodulehel ja kohtume 4. märtsil konverentsil „Tuulelohe lend 2026“!
Vaata meeleolukat videokokkuvõtet 2025. aasta konverentsilt “Tuulelohe lend”.
„Tuulelohe lend“ on Eesti Tööandjate Keskliidu majanduskonverents.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.