Eesti energiajulgeolek sõltub julgusest eelistada oma ressursse

“Praegune biolisandite segamise süsteem ei ole win-win. Meie arvutuste järgi annab biolisandivaba bensiin umbes neli protsenti rohkem läbisõitu,” märgib Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos. See kõlab esmapilgul väikese võiduna, kuid tegelikult vihjab palju suuremale murele — massibilansil põhinev arvestussüsteem ei arvesta reaalset heidet, vaid ainult energia massi.

Eestil on praegu suurepärane võimalus valida ühiskonnale soodsam suund, kuid palju sõltub sellest, milliseid otsuseid me täna teeme. Ebakindlus on ettevõtetele aga üks kallimaid kulusid. “Kui valida täna vale tee või sammudega venitada, on kursi muutmine hiljem oluliselt keerulisem. Eesti võiks otsustada nii, et võidaks kohalik ettevõtlus, tööjõud ja majandusareng. Selle asemel näib aga praegune suund toetavat pigem välismaiste suurkorporatsioonide tegevusi ja uut impordisõltuvust,” sõnab Ambos.

Alexela nägemuses on kõige mõistlikum lähenemine see, mis põhineb kasvuhoonegaaside tegelikul heitel, mitte kütusesegudel. „KHG-põhine (kasvuhoonegaasidel põhinev) lähenemine on ainus, mis päriselt soodustab kohapealset energiatootmist,“ ütleb Ambos. Näiteks biometaan, mida toodetakse Eestis põllumajandus- ja loomsetest jäätmetest, on miinusmärgilise jalajäljega ehk aitab kompenseerida heidet rohkem, kui ise tekitab. “Üks biometaaniga sõitev buss kompenseerib oma negatiivse jalajäljega ühe diislibussi jalajälje,“ toob Ambos välja. See on lahendus, mis toetaks ringmajandust, kasvataks kohalikku väärtusahelat ning looks ka uusi töökohti.

Biometaan – taastuvatest allikatest toodetud gaasiline kütus, mida toodetakse orgaanilisest jäägist – sõnnikust, toidujäätmetest, reoveesettest, silost jms. Selle kütuse metaanisisaldus on 95-98%, mis teeb biometaanist väga puhta kütuse.

Taastuvenergiadirektiiv - EL-i õigusakt, mis kohustab liikmesriike kasvatama taastuvenergia osakaalu ja määrab konkreetsed kriteeriumid sellele, mis loetakse taastuvaks (nt tuul, päike, vesi, biogaas, jätkusuutlik biokütus, rohevesinik jne).

SAF – Sustainable Aviation Fuel - lennukite poolt kasutatav reaktiivkütus, mis on toodetud taastuvatest või ringmajanduslikest allikatest – SAF-i kasutamine võimaldab lennukite poolt tekitatud CO₂-heidet vähendada kuni 70–90%.