- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,41%7 723,17
- DOW 300,29%53 497,37
- Nasdaq 0,32%26 373,94
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,92
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,41%7 723,17
- DOW 300,29%53 497,37
- Nasdaq 0,32%26 373,94
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,92
- ST
Vastutus ei ole nullsumma: regulaatorid peavad looma stabiilsed ja selged raamid
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.
Loe AI kokkuvõtet
SEB jätkusuutlikkuse juht Laura Kostiak ja Rohetiigri koordinaator Emily Sepp rõhutavad, et kestlikkus on koostööd nõudev, mitte nullsummamäng. Regulaatorid loovad reegleid, ettevõtted rakendavad neid toodeteks ja tarbijad kinnitavad valikutega. Ettevõtted mõjutavad oma tarneahela kaudu suurt osa majandusest. SEB jagab teadmisi ja korraldab seminare, et aidata ettevõtetel kestlikkuse võimalusi mõista. Edukaks üleminekuks on vaja läbipaistvust ja järjepidevust. Rohepesu välditakse võrreldavate mõõdikutega. Tõhus ja püsiv muutus sünnib osapoolte koostöös ning ühistes eesmärkides.
SEB jätkusuutlikkuse juht Laura Kostiak ja Rohetiigri kogukonna koordinaator Emily Sepp rääkisid Äripäeva raadios, et kestlikkus ei ole nullsumma, kus keegi võidab ja keegi kaotab. Vastupidi – see on ühiselt võidetav mäng, mille edu sõltub koostööst ja järjepidevusest.
Vastutus kui pidev ring
Kliimamuutuse ja kestliku majanduse vastutust ei saa edasi anda nagu spordis teatepulka. Pigem on see katkematu ring, kus iga osapool mõjutab teisi. Regulaatorid loovad raamid ja reeglid, ettevõtted tõlgivad need toodeteks ja investeeringuteks, tarbijad aga kinnitavad või korrigeerivad suunda oma igapäevaste valikutega.
„Ettevõtetel on siin suurim jõud,” märgib Sepp. „Neil on pikad tarneahelad, partnerid ja kliendid, kelle otsuseid nad saavad mõjutada. Kui ettevõte muudab oma ärimudelit, kandub see mõju korrutisena edasi.”
Just selles ringis on finantssektoril eriline positsioon. SEB jätkusuutlikkuse juht Laura Kostiak rõhutab, et pangandus ei piirdu enam ammu pelgalt rahavoogude suunamise või aruandlusnõuete täitmisega. „Me ei kogu üksnes andmeid, vaid aitame kliente harida ja loome dialoogi,” ütleb ta. „Kui turul teadmisi jagada, kasvab mõju kogu sektoris.”
See hariduslik roll ei ole pelgalt sõnakõlks. SEB korraldab ettevõtetele koolitusi ja seminare, kus räägitakse nii Euroopa Liidu uutest regulatsioonidest kui ka praktilistest sammudest, kuidas oma jalajälge mõõta ja vähendada. „Koolitame juhtkondi, aga ka töötajaid – näiteks kestlikkuse nädalatel või temaatilistel töötubadel. Kui ettevõtte sees tekivad uued harjumused, nagu prügi sorteerimine või energiasäästu lahendused, siis kanduvad need sageli üle ka inimeste igapäevaellu,” kirjeldab Kostiak.
Tema sõnul ei ole panga eesmärk üksnes kohustuste selgitamine, vaid ka võimaluste avamine. „Kui ettevõtted näevad, et kestlikkus on lisaks nõuetele ka viis innovatsiooni ja konkurentsieelise saavutamiseks, siis tekib hoopis teine motivatsioon,” lisab ta.
Selline teadmiste ja kogemuste ringlus loobki laiemat mõju: regulaatorite raamistikust sünnivad ettevõtetes konkreetsed lahendused, pangad aitavad neid arusaadavamaks ja teostatavamaks muuta ning tarbijad kinnitavad oma valikutega, millised lahendused turul püsima jäävad.
Motivatsioon ja takistused: regulatsioonidest sisemise veendumuseni
Mis paneb ettevõtteid kestlikkuse suunas liikuma? Vastuseid on mitu. Ühelt poolt toimivad regulatsioonid ja seadusandlus, teisalt aga juhtkonna isiklik arusaam, et muutused on vältimatud.
„Regulatsioonid, näiteks CSRD direktiiv, annavad selged nõuded ja raamid, mis sunnivad ettevõtteid oma mõjusid kaardistama ja neid juhtima,” selgitab Kostiak. „Kuid tegelikult on kõige suurem vedur see, kui juhtkond ise usub, et kestlikkus on strateegiline vajadus, mitte lisakohustus.”
Ka Sepp nõustub, et välise surve kõrval on sisemine veendumus määrav. „Kui juhid räägivad kestlikkusest vaid aruandluse kontekstis, jääb see kohustuslikuks punktiks. Aga kui nad näevad seda võimalusena – näiteks innovatsiooni, uute turuavade või kuluefektiivsuse kaudu –, siis liigub kogu organisatsioon hoopis teises tempos.”
Ometi ei kulge teekond takistusteta. Kostiaki sõnul kõigutab ettevõtete julgust sageli majanduslik ebakindlus. „Kui fookus läheb liiga palju lühiajalistele survetele, jäävad pikaajalised eesmärgid tahaplaanile,” märgib ta.
Hetkel kuum
Üheks suuremaks komistuskiviks peab ta ka rohepesu – olukorda, kus kestlikkusest räägitakse rohkem kui seda tegelikult rakendatakse. „Ainus, mis rohepesu vastu aitab, on läbipaistvus ja standardiseeritud mõõdikud,” rõhutab Kostiak. „Kui kõik kasutavad ühtset keelt ja numbreid, muutub turul selgeks, kes päriselt tegutseb ja kes mitte.”
Sepp lisab, et motivatsiooni kasvatamiseks on vaja rohkem nähtavaid edulugusid. „Praegu jõuab inimesteni pigem hirm või kohustus. Me vajame lugusid, mis näitavad, et kestlikkus võib olla kasumlik ja innustav. Need lood tõmbavad kaasa ka neid, kes muidu kõhklevad.”
Selline kahepoolne surve – väljastpoolt tulevad regulatsioonid ja seestpoolt kasvav veendumus – aitabki ettevõtteid samm-sammult liikuma panna. Kui need kaks jõudu on tasakaalus, tekib keskkond, kus kestlikkus ei ole mitte ainult kohustus, vaid loomulik osa äristrateegiast.
Koostöö: ühine rütm, mitte eraldiseisvad sammud
Kestlik üleminek ei sünni ühe osapoole pingutusest. Selleks, et muutus oleks tõhus ja püsiv, peab vastutus jagunema selgete rollidega ja liikuma ühes rütmis. „Regulaatorid peavad looma stabiilsed ja selged raamid,” rõhutab Kostiak. „Ettevõtted saavad nende sees tegutseda läbipaistvalt ja strateegiliselt. Ja tarbijad saavad oma valikutega kinnitada, millised lahendused turul püsima jäävad.”
Just läbipaistvus on Kostiaki sõnul kriitilise tähtsusega: ilma selgete reeglite ja võrreldavate mõõdikuteta jääb kestlikkuse narratiiv liialt uduseks. „Ettevõtete ja pankade roll on siin pakkuda kindlustunnet – nii juhtidele kui ka klientidele –, et suund on õige ja turu ootused on üheselt mõistetavad.”
Sepp toob aga esile kogukondade ja koostöövõrgustike väärtuse. „Üksi tegutsedes jäävad sammud sageli liiga väikseks või rahaliselt kalliks. Kui eri osapooled tulevad kokku, tekivad lahendused, mis muidu ei sünnikski,” ütleb ta.
Selle nimel toob Rohetiiger kokku ettevõtteid, kodanikke ja avaliku sektori esindajaid, et jagada kogemusi ja tugevdada ühist suunda. Sama rolli mängivad ka suuremad kestlikkusele pühendatud üritused, nagu Impact Day, kus ideed ja kogemused saavad liikuda. „Need on kohad, kus inimesed näevad, et nad ei ole üksi, ja saavad inspiratsiooni, kuidas oma harjumusi muuta,” märgib Sepp.
Kokkuvõttes ei ole kestlikkus moeröögatus, vaid majanduslik ja sotsiaalne vältimatus. See nõuab järjepidevust, usaldust ja valmisolekut õppida. Muutused tarbimises ja tootmises sünnivad samm-sammult, ent iga samm loeb – eriti siis, kui neid astutakse koos.
„Kõige olulisem on järjepidevus,” ütleb Kostiak lõpetuseks. „Kui hoiame ühist rütmi ja liigume koos, siis tekib muutus, mis jääb püsima.”
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele