Mis pidurdab elektromobiilsust ja millised on elektriautode laadimisvõimalused? Eksperdi hinnang

„Vastasel juhul tekib olukord – inimesed ostavad elektriautosid ja siis alles hakatakse mõtlema, kuidas neid mugavalt laadida. Tekib küsimus – kuhu suunas elektromobiilsus areneb ja kui edukas see üldse on? Ei saa toetada ainult ühte poolt ja loota, et kõik toimib. Minu arvates peavad auto ostutoetus ja taristu arendamine käima käsikäes,“ lisab valdkonna ekspert.

Elektriautole üle minnes muutub kasutajakogemus märkimisväärselt. Sisepõlemismootoriga autot saab tankida igas bensiinijaamas, kuid elektriautode puhul on kaks kõige olulisemat tugipunkti laadimisvõimalus kodus ja tööl. Kui neid kahte väga olulist elektrivõrgu laadimise alustala ei suudeta tagada, on utoopiline loota elektromobiilsuse kiiret arengut.

Paljud ettevõtted mõtlevad juba praegu töötajate mugavusele ja investeerivad laadimispunktide rajamisse. Ka eramajade omanikud saavad ise investeerida oma majapidamise elektrivõrku ja paigaldada laadimisjaama, kuid enne seda tuleb kindlasti konsulteerida elektrispetsialistiga – tasub meeles pidada, et elektriautot ei saa kodus laadida, ühendades selle suvalisse pistikupessa, sest see pole ohutu ega ka piisavalt kiire (220V pistikupesast võtab keskmise elektriauto aku laadimine 20% pealt 80% peale keskmiselt 2 ööpäeva). Lõpuks jõuame järeldusele, et lähiajal saab laadimisjaamade puudumine olema suur probleem just kortermajade elanikele – vähearenenud laadimisvõrk elamurajoonides on üks peamisi komistuskive. Lisaks on elamufond vananenud, mis tähendab, et elektrifitseerimine nõuab tohutuid investeeringuid.

Siiani on suurem tähelepanu olnud suunatud kiirlaadimisjaamade võrgustiku loomisele. Neid leiab parklates, mõnes tanklas, kaubanduskeskuste territooriumil ja mujal. Kuid esmajärjekorras tuleks mõelda laadimisjaamade rajamisele kortermajade ja büroohoonete juurde. Praegu on tekkinud olukord, kus kortermajade elanikud peavad laadima näiteks kaubanduskeskuse juures. Samas ei ole avalikud kiirlaadimisjaamad pikaajaline ega ka soodne lahendus, ning maanteede äärsed jaamad on mõeldud pigem pikematel sõitudel olevate autode teenindamiseks ja seda märkimisväärselt kõrgema hinnaga, kui nt. kodus börsi elektri järgi aegalselt laadides.

Elektromobiilsus ei tähenda ainult üleminekut elektriautodele, vaid ka laadimistaristu arendamist ning tugiteenuseid, mis hõlmavad näiteks sõiduulatuse ja marsruudi planeerimist. Kortermajade elanike – elektriautode omanike – kontekstis on praegu keeruline rääkida mugavast liikuvusest. Taristu puudumine ja elektrivõimsuse nappus elamute parklates on väga selged takistused elektromobiilsuse kiirele arengule. Inimesed soovivad igapäevaselt laadida eelkõige kodus või tööl.

„Me näeme, et juba praegu seisavad paljud kortermajade elanikud, kes on ostnud elektriauto, silmitsi ebamugavustega, sest nad peavad pidevalt otsima lähimaid laadimisjaamu, mis on tegelikult mõeldud teiseks otstarbeks – kiireks laadimiseks teel olles. Kui taristus midagi ei muutu, on loogiline, et elektriautode arvu kasvades tekivad kiirlaadimisjaamades järjekorrad, kuid nii ei tohiks see olla. Lähitulevikus saab laadimisjaamade vajadus olema suur väljakutse hoonete haldajatele. Selle peale tuleb mõelda ja hakata otsima lahendusi,“ hindab Schneider Electricu esindaja.

Veel üks tähelepanek – kinnisvara haldajatele pakutakse viimasel ajal üha sagedamini võimalust paigaldada elektriautode laadimisjaamu tasuta ( see toimub riiklike toetusmeetmete kaudu ja kindlate tingimuste alusel). See on üsna ahvatlev pakkumine, kuid vähesed mõtlevad läbi, millised on tegelikud varjatud ohud. Kui vajalikku elektrivõimsust ei analüüsita, riskivad hoonete omanikud kogu hoone elektrisüsteemi ülekoormamisega. See tähendab, et hoone võib jääda täielikult elektrita hetkedel, kui kogu energia kulub elektriautode laadimiseks. Kõige sagedamini juhtub see siis, kui kasutatakse kiirlaadimisjaamu. Mis on lahendus?

Lahenduseks on elektrivõrgu analüüs ja vajadusel liitumisvõimsuse suurendamine. Kui see pole võimalik, saab rakendada alternatiive – päikesepaneelid, akud või dünaamilist koormuse juhtimist. Vanemates hoonetes võib see olla aga keeruline ja kulukas.