Väetiseturg kuumeneb taas: kuidas mõjutab see põllumeest ja tarbijat?

See otsus tõstab tõenäoliselt väetiste hindu Euroopas. Peamine eesmärk on tugevdada Euroopa tootjate positsiooni, vähendades konkurentsi ja võimaldades neil kasumlikumalt tegutseda. Tähelepanuväärne on see, et väetiste üldine import Venemaalt ja Valgevenest Euroopa Liitu on viimastel aastatel kasvanud: 2022. aastal ulatus see ligikaudu 2 miljoni tonnini ja 2024. aastal ligi 3 miljoni tonnini, naastes Ukraina sõjaeelsele tasemele.

Uued tariifid avaldavad suurimat mõju nitraatväetistele – ammooniumnitraadile ja kaltsiumammooniumnitraadile. Neid väetisi toodetakse Venemaal väga suurtes kogustes ja alternatiivseid tarnijaid Euroopasse pole palju. Import USA-st on piiratud, peamiselt koguste ja kalli logistika tõttu. Türgis on eksport riigi kontrolli all, seega on ostuvõimalused piiratud. Kuigi väetisi saab osta Usbekistanist, Kasahstanist või Gruusiast, on ka nende riikide logistika kallis ja raskesti ennustatav. Euroopa tootjad säilitavad pärast tariifide kehtestamist tõenäoliselt kõrge hinnataseme tänu kallile energiale, saastelubade kuludele ja vähenenud konkurentsile.

Teiste lämmastikväetiste, näiteks karbamiidi jaoks on rohkem tarnealternatiive: Aafrika, Lähis-Ida, Aasia ja Ameerika tootjad ei luba Euroopa tootjatel liiga palju lõõgastuda. Kuid nagu märgiti Rahvusvahelise Väetiste Assotsiatsiooni konverentsil, on Hiinal – maailma suurimal tootjal, kes on võimeline eksportima umbes 18 miljonit tonni aastas – märkimisväärne mõju karbamiiditurule.

Viimase kahe aasta jooksul on Hiina piiranud eksporti, et kaitsta oma siseturgu. Karbamiidi maailmahinnad sõltuvad Hiina tulevasest ekspordistrateegiast. Kuigi Hiina on ametlikult teatanud ekspordi jätkamisest, viiakse see läbi täiendavate nõuete ja piirangutega, seega kontroll püsib. See uudis ei ole seni veel karbamiidi hindu langetanud; vastupidi, tugeva nõudluse ja maagaasipuuduse tõttu Egiptuses (kus viis karbamiiditehast on suletud) tõusid hinnad eelmisel nädalal isegi veidi, ületades 400 dollarit tonni kohta.

Balti riikide jaoks olulist ammooniumsulfaati survestab kaudselt USA ja Hiina vaheline kaubandussõda. Kuna see väetis on tekstiili- ja metallurgiatööstuse kõrvalsaadus ning nendes sektorites on USA autotööstusele kehtestatud tariifide tõttu mahud vähenenud, väheneb ka väetiste tootmine. Samal ajal kasvab nõudlus, eriti Brasiilias. Tulemuseks on nende väetiste hinnatõus Hiina sadamates ühe kuu jooksul 15-20 protsenti.

Teistest tariifidest mõjutatud väetiste (fosfor) hindu hoiab kõrgel tugev nõudlus ja piiratud pakkumine. Juba praegu on selge, et sügishooajaks ei saa oodata odavamaid kompleksväetise hindasid.

Taastumise märke näitavad ka kaaliumväetiste hinnad, mis olid mõnda aega paigal püsinud. Neid mõjutavad enim riiklikud ostud suurtel turgudel nagu Hiina, India ja Kagu-Aasia – need lähenevad allkirjastamisele ja hinnatase on prognooside kohaselt 20–30 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et lühiajaliselt jäävad väetiste hinnad kõrgeks ja neil on potentsiaali veelgi tõusta tänu turuosaliste soovile kindlustada eelseisvaks sügiseks vajalikud väetisekogused. Olukord võib muutuda karbamiidi ekspordiga Hiinast ja nõudluse vähenemisega fosforväetiste järele väga kõrgete hindade tõttu. Kõik see on aga vaid pikaajaline väljavaade.

Mis puudutab vahetut turgu – Euroopat –, siis peavad selle põllumajandustootjad alla neelama „kolmekordse tableti“. Nagu mainitud, jääb ülemaailmne olukord lähitulevikus ebasoodsaks; Venemaa väetistele kehtestatud tariifid peaksid tõstma väetiste hindu Euroopas; ja alates 2026. aasta jaanuarist kehtestatakse kolmandatest riikidest imporditud väetistele süsinikdioksiidi heitkoguste maks, mis muudab väetised taas kallimaks.

Euroopa tootjate jaoks on maksumuudatustel ja turudünaamikal positiivne mõju, kaitstes nende turge, kuid kõik see langeb põllumajandustootja õlgadele. Balti riikidest ja Euroopa Liidust saavad kallid riigid ning põllumajandusettevõtted peavad veelgi hoolikamalt arvutama, et leida kuldne kesktee kallite väetiste ja odava teravilja vahel.