Mikrokraad kui uus võimalus õppimiseks ja arenemiseks: Tallinna Ülikooli kogemus

Erinevalt tavapärasest õppekavaarendusest, mis võib võtta kuni poolteist aastat, võimaldab mikrokraad luua sisuka õppekava kiiresti ja vajaduspõhiselt. See muudab mikrokraadi oluliseks tööriistaks mitte ainult õppijatele, vaid ka ülikoolidele endile. „See on koht, kus katsetada, mida inimesed tegelikult vajavad, ja kus saame reageerida tööandjate tagasisidele,“ tõdes Saks.

Tallinna Ülikoolis on mikrokraadiprogrammid muutunud populaarseks. Aastal 2024 oli käigus 115 programmi, milles õppis kokku ligi 1000 inimest. Programmid avanevad igal sügisel ja mitmed neist on korduvkasutuses – näiteks avatakse populaarsete kursuste puhul mitu gruppi.

Sügisel on tulemas mitmeid huvitavaid uusi programme:

Lisaks on jätkuvalt populaarsed programmid nagu rohepööre, kohaliku valitsemise alused, seenioritöö kogukonnas ja visuaalkunstiteraapia alused.

Mõned mikrokraadid on saanud isegi eelduseks magistriõppesse sisenemisel või moodustavad osa hilisemast kraadiõppest. Näiteks vaidluste kohtuvälise lahendamise programm, mille panid kokku juristid ja psühholoogid, arenes välja magistrikavaks. „Kui programm on edukas ja vajadus olemas, siis miks mitte sellest edasi liikuda,“ osutas ta.

Mikrokraadiõpe on eelkõige mõeldud töötavatele täiskasvanutele, kes soovivad oma teadmisi täiendada või õppida midagi uut. Üha rohkem on programme, millel ei ole eeltingimusi ning kuhu saab tulla ka siis, kui varasem haridus on jäänud vaid keskhariduse tasemele. Ettevõtetele pakub mikrokraadiõpe võimalust oma töötajaid arendada. „Targem töötaja on kasu tööandjale,“ tõdes Katrin Saks. „Meie rohepöörde programmis on osalenud meeskonniti nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtted. Swedbank ostis näiteks kogu kursuse oma töötajatele ära.“ Ta lisas, et need programmid annavad ülikoolidele samuti väärtuslikku sisendit, kuna õppijad jagavad kursustel praktilisi kogemusi tööelust.

Kui alguses võeti akadeemilises maailmas mikrokraadid vastu väikese skepsisega, siis nüüd on Saksa sõnul olukord muutunud. Mikrokraadid on võimaldanud säilitada aktiivsust ka siis, kui mõni täiskraadiprogramm suleti. Lisaks toovad mikrokraadid ülikoolile lisatulu ning on lisamotivatsiooniks õppejõududele, kes saavad selle eest ka eraldi tasu. „Instituudid saavad mikrokraadide arendamise eest rohkem eelarvet ja õppejõud saavad seda tööna käsitleda,“ tõi Saks välja.

Mikrokraadide kvaliteeti hinnatakse samade põhimõtete järgi nagu tasemeõpetki – tagasiside, hindamine, arendus. Kuid kuna mikrokraad on vabatahtlik ja turupõhine, on ka loomulik valik tugevam: „Kui programm on kehv, siis teist korda seda enam ei osteta. Jutt liigub,“ märkis Saks.