Turvafirma: IT-probleemide asemel saame nüüd tegeleda elupäästva tehnoloogia arendamisega

Infotehnoloogia kiire areng ja puudus valdkonna spetsialistidest on pannud nii mõnegi ettevõtte keerulisse olukorda. Kuidas püsida konkurentsis, leida ja hoida kompetentseid töötajaid, kui turul tuleb viimaseid otsida tikutulega? Turvafirma G4S hakkas probleemile lahendust otsima juba 2021. aastal, kui otsustati ettevõtte serverites olevad andmed kolida Telia pakutavasse T1 Pilve. Viis aastat hiljem, jälgides turul toimuvat olukorda, kus mõnda tehnoloogiat valdab kogu riigis vaid 5-6 inimest, keda ettevõtted üksteise võidu üritavad üle osta, on nad rahul, et ei pea ise nuputama, kust tööjõudu leida ning majasisene IT-ressurss saab kogu aja suunata hoopis äri arendamisele.

„Pilve töökindlus on 100%, mis tähendab, et me ei pea hoidma majas virtuaalsete platvormide ja võrguseadmete haldamise kompetentsi. Telia pakutava kompetentsiga võrdväärse tasemega võrguadministraatorit ei oleks meil ka võimalik palgata ja talle iga päev 8 tundi huvipakkuvat tööd pakkuda,“ nendib G4S-i IT-osakonna juht Andres Peiker.

Kuigi ta on otsusega andmed pilve kolida väga rahul, rõhutab ta, et Telia eelis tuleb välja eelkõige sellest, et ettevõte on lisaks virtuaalsetele serveritele võimeline pakkuma ka muid IT-teenuseid, mis koos moodustavad tehnilise kombinatsiooni mille sarnast teist Eestist ei leia. „Me oleme Telia ja G4S tuumikvõrgu pannud väga lähestikku töötama, mis tähendab, et vaid millisekunditega jõuab serverist arvutisse mingisugune sõnum või signaal. Virtuaalseid servereid pakuvad teisedki ja tegelikult poleks väga vahet, kelle käest seda osta, aga ükskõik, milline muu lahendus valida, siis tehniliselt oleks see kindlasti kehvem,“ räägib Peiker.

Lisaks pilveteenusele, virtuaalsetele ja füüsilistele ühendustele kasutab ettevõte ka Telia pakutavaid SIM-kaarte, mille peale on omakorda ehitatud eri lahendusi. Näiteks töötab nii ka suitsu- ja vinguandur Nublu, mille häiresignaal läheb inimese kodust G4S juhtimiskeskusesse.

Hetkel on Peikeri sõnul Nublusid üle Eesti juba 53 000 ringis ning iga nädal on vähemalt üks juhtum, kus anduri saadetud signaali ja kohale sõitnud turvapatrulli abil päästetakse inimese elu.

„See, kuidas võimalikult kvaliteetne signaal võimalikust tulekahjust või vingugaasist kindlasti andurist juhtimiskeskusesse jõuaks, on sündinud koostöös Teliaga. Näiteks testisime aasta aega koos Nublusid Ida-Virumaal ja mujal Venemaa piiri ääres, sest mobiilivõrkudele kehtivad sõltuvalt asukohast eri reeglid ning seadmed kipuvad seetõttu näiteks Tallinnas ja Narvas väga erinevalt töötama,“ selgitab IT-juht. Nublu kasutab NB-IoT võrku, tänu millele saabki seade töötada kohtades, kus WiFi või tavaline mobiililevi võib olla nõrk. Siiski on ülioluline, et seadmed oleksid enne paigaldamist korralikult testitud ja töökindlus tagatud, sest hiljem 53 000 majapidamise läbijooksmine ei ole mõeldav.

Just eri tehniliste lahenduste teostamine on Peikeri sõnul oluliselt lihtsamaks muutunud, sest majasisesed IT-inimesed saavad võrguhaldamise asemel täielikult oma fookuse neile suunata.

„Kõige suurem erinevus aga näiteks Telia pilve ja Amazoni või Microsofti pilve vahel on inimfaktoris. Mul on number, kuhu ma saan 24/7 helistada ja saan sealt kiiresti abi. Kuna ostame Teliast mitmeid teenuseid, siis meie kliendihalduril on täpne ülevaade kõigest ja ükskõik, millise valdkonna probleemiga tegemist, ta leiab selle lahendamiseks õiged inimesed,“ toob Peiker välja peamise põhjuse, miks kodumaine teenusepakkuja on välismaisest parem.