• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,45%7 726,7
  • DOW 300,29%53 495,48
  • Nasdaq 0,39%26 393,35
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,93
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,45%7 726,7
  • DOW 300,29%53 495,48
  • Nasdaq 0,39%26 393,35
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,93
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. ASi SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutavad juba ligi pooled äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.
ASi SEB ettevõtete segmendijuht Maarja-Maria Aljas.
  • ASi SEB ettevõtete segmendijuht Maarja-Maria Aljas.
„Aastatega on kasvanud klientide hulk, kes oma pangateenuseid teevad veebi vahendusel ja pangaklient kohtub meiega digitaalsetes kanalites ning me näeme neid pangakontorites aastatega järjest vähem,“ tõdes e-panganduse võidukäigust rääkides SEB ettevõtete segmendijuht Maarja-Maria Aljas. „Seetõttu kanalid, mida pank oma klientidele pakub, on üha laiemad.“

Lai ampluaa

Aljase sõnul aitab SEB klientide internetiteenuste kasutamise muutustest paremini aru saada, kui vaadata, milliseid kliendisegmente pank omab. Universaalpangana teenindab SEB igas suuruses kliente: alates väikestest, kelle pangavajadus hõlmab endast paari makset kuus, panga maksete ülevaadet ja konto jääki. „Nende kõrval on klientideks Eesti suurimad ettevõtted, kellel on sadu töötajaid ja kes pangakontodel oleva rahaga kogu aeg tegutsevad, saadavad palgafaile, maksekorraldusi – nende jaoks on vaja hoopis teistsuguseid lahendusi. Kuid täiesti teistsugune segment on Eestis tegutsevad välisettevõtete tütarfirmad, kelle finantsjuhtimine toimub hoopis mõnel teisel kontinendil, nende jaoks on vaja hoopis kolmandaid lahendusi,“ tõi Aljas näite panga haardeulatusest.
Seega on pangandus täna digitaalses mõttes hästi lai ja pangad peavad vastama igasuguse kliendisegmendi ootustele ja vajadustele. „Näiteks on mobiiliäpp hiljutine trend, mille kasutus on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud ja on veelgi kasvamas – see on kindlasti kõige uuem ja moodsam kanal, mis on juurde tulnud meie valikusse,“ selgitas ta.

Turvalisus ennekõike

„Kasutajamugavuse ja teenuste kiiruse kõrval ei tohi ettevõtted aga küberturvalisuse küsimust tagaplaanile jätta,“ rõhutas Aljas. Lisades, et ettevõtted peavad olema teadlikud riskidest, kuna küberpettuste arv kasvab. „Rünnakute intensiivsus on märgatavalt tõusnud. Uuringute põhjal ulatub ettevõtete keskmine kahju 38 000 euroni, see on tõsine number, mis võib mõnele ettevõttele tähendada ka ärilist kriisi. Küberpettuste kasv näitab, et arvete maksmisel tasub olla anomaaliate suhtes eriti valvas. Seda eriti siis, kui koostööpartneri või kliendi tausta ei tunta või kui tegemist on välismaksetega,“ lausus ta. Siiski on meil mitmeid häid lahendusi, mis aitavad neid riske targalt maandada.“
SEB on selle probleemiga aktiivselt tegelenud, arendades uusi turvalahendusi: „Me kasutame tehisintellekti ja masinõpet, et tuvastada kahtlaseid makseid enne, kui need jõuavad töötlemisse. See tähendab, et iga tehingut analüüsib süsteem, mis oskab tuvastada ka kõige peenemaid ohumärke.“ Ta lisas, et ettevõtted peaksid ise olema ettevaatlikud ja mitte langema klassikaliste pettuste ohvriks.

Baltikumi vaade

Aljas rääkis ka Baltikumi ettevõtete panganduse eripäradest ja tõi välja mõned huvitavad võrdlused eri riikide finantskäitumise kohta. „Kui me vaatame Baltikumi riike, siis näeme, et Eesti ettevõtted on üldiselt kõige kiiremad digitaliseerijad – siin on väga tugevalt juurdunud fintech-lahendused ja automatiseeritud finantsprotsessid,“ ütles ta.
Aljas selgitas, et Eestis on ettevõtted varasemalt olnud valmis kiiremini uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. „Näiteks Eestis on pangaliidestuste ja API-põhiste maksesüsteemide kasutamine palju levinum kui Lätis või Leedus. Eesti ettevõtted usaldavad automatiseerimist rohkem ja on valmis loobuma käsitsi tehtavatest operatsioonidest,“ märkis ta. Läti puhul märkis Aljas, et sealsed ettevõtted on ettevaatlikumad digitaliseerimise osas. „Lätis on ärikliendid üldiselt konservatiivsemad, nad testivad uusi lahendusi pikema perioodi jooksul ja ei lähe kohe uutele tehnoloogiatele üle. Samas näeme, et huvi digitaliseerimise vastu on kasvamas, eriti e-kaubanduse sektoris,“ selgitas ta.
Kokkuvõttes ütles Aljas, et „Baltikumis on selgelt erinevad finantskultuurid, kuid üldine trend on suunatud automatiseerimisele, kiirematele makselahendustele ja turvalisusele. Eesti on selles osas olnud eesrindlik, Leedu teeb tugevaid samme innovatsioonis ja Läti on pigem tasakaalukas ning ettevaatlik digitaliseerimisel.“

Pangandusteenuste personaliseerimine

Üks suurimaid muutusi on Aljase sõnul olnud traditsiooniliste kliendinõustajate rolli areng. „Varem oli kliendinõustaja peamine ülesanne aidata kliente tavaliste finantstoimingute juures, kuid nüüd keskenduvad nõustajad spetsiifilistele ja keerukamatele lahendustele. Automaatne maksete töötlus ja digitaalsed pangaliidestused vähendavad vajadust lihtsate tehingute käsitsi menetlemiseks,“ selgitas ta. See tähendab, et töötajad peavad olema rohkem orienteeritud analüütikale ja strateegilistele nõuannetele.
Lisaks on pangandussektoris kasvanud vajadus tehnoloogiaekspertide järele. „Kui veel paar aastat tagasi otsisime peamiselt traditsioonilisi finantsspetsialiste, siis täna on meie tööjõuvajadus nihkunud analüütikute ja IT-ekspertide poole. Pank pole enam pelgalt finantsasutus, vaid ka tehnoloogiaettevõte,“ ütles Aljas. Kokkuvõttes tõi ta välja, et pangandussektoris töötamine eeldab tänapäeval rohkem digioskusi, paindlikkust ja strateegilist mõtlemist. „Automatiseerimine ei tähenda, et inimesi pole vaja, vaid vastupidi – meil on vaja nutikaid, kohanemisvõimelisi spetsialiste, kes suudavad finantstehnoloogia arenguga sammu pidada,“ lisas ta.

Tulevikusuunad

Aljas märkis, et pangad, sealhulgas SEB, pööravad ESG-le suurt tähelepanu, pakkudes ettevõtetele lahendusi, mis aitavad neil kohaneda uute nõuetega ja leida jätkusuutlikke investeerimisvõimalusi. Ta rõhutas, et ettevõtted, kes suudavad ESG põhimõtteid oma ärimudelisse integreerida, on tulevikus paremas positsioonis nii finantseerimise kui ka turu konkurentsivõime puhul. Ta lisas, et rohepööre ja vastutustundlik majandamine ei ole enam pelgalt trend, vaid muutumas ärilise edu ja konkurentsivõime kriitiliseks teguriks. Kuna pank teeb ka nendel teemadel ettevõtetele koolitusi, siis neis osalemiseks tuleb ettevõtetel üle vaadata oma pangaseadete see osa, mis lubab teavitusi saada. Nii saavad otsustajad ennast hoida kursis ärisektorile vajalike muudatuste ja uusimate suundadega.
Intervjuu viimases osas käsitles Aljas SEB strateegilisi tulevikuplaane ja finantstehnoloogia arengut. SEB töötab aktiivselt välja uusi lahendusi, mis toetavad ettevõtete vajadusi. „Meie eesmärk ei ole lihtsalt pakkuda finantsteenuseid, vaid olla äriklientide strateegiline partner. Pakume neile tööriistu, mis aitavad neil vastu astuda turu muutustele ja olla konkurentsis esirinnas,“ lausus Aljas.
Kuula SEB saates, kuidas pangaliidestused ning mobiilipank aitavad ettevõtete igapäevast finantsjuhtimist tõhustada.
Kuula ka raadiosaadet, kus külas AS SEB ettevõtete segmendijuht Maarja-Maria Aljas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.08.26, 06:00
Preses Nama Kvartālsi ärikeskus täitub jõudsalt uute üürnikega
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele