Eesti suurim lihatootja ei saa endale lubada stressis loomade pidamist

Eesti suurima toiduainetööstuse Maag Eesti ridadesse kuulub Maag Agro (endise nimega Rakvere Farmid), mis on ühtlasi Eesti suurim kodumaisel kapitalil põhinev põllumajandusettevõte. Selle alla koondub kogu ettevõtte algtootmine: sea- ja broilerikasvatus, söödatootmine ja loomade varumine. Maag Agro juhatuse liige ja kogu algtootmise eest vastutav Priit Dreimann avab, milline on loomade heaolu lihatööstuses tegelikult.

“Eesti suurima toidutootjana ei saa me endale lubada stressis loomade kasvatamist,” alustab Priit. “Meie eesmärk on toota tarbijale jätkusuutlikku ja kvaliteetset toitu. Selle saavutamiseks peavad loomade kasvamistingimused olema ideaalsed või vähemalt ideaalilähedased.” Kogu oma elutsükli jooksul on kõik loomad hoitud parimates tingimustes.

Seakasvatuses elavad loomad elu jooksul kolmes eri laudas ning saavad kuut erinevat tüüpi eakohast sööta, mille Maag Agro toodab ise kodumaisest teraviljast, millel kindel ja kontrollitud kvaliteet. “Oleme arvutanud välja täpselt loomade vanusele sobiva toiduvajaduse, mis toetab tervist ja kasvu. Numbritest rääkides, siis umbes 10% Eestis kasvatatud t eraviljast kasutame meie söödana. Selle jaoks teeme koostööd kohalike talunikega ehk tooraine tuleb nendelt, mis omakorda tähendab lühikest transpordiahelat ja minimaalset süsiniku jalajälge. Ka broilerite sööda põhiosa pärineb Eesti farmeritelt ning sööt valmistatakse meile kuuluvas Lool asuvas tehases, kus pannakse suurt rõhku tooraine kvaliteedile ja kontrollile. Lisaks on oluline ka sööda termiline töötlemine ja granuleerimine, mis vähendab haigustekitajate riski ja tagab sobiva söödastruktuuri,” selgitab Dreimann.

Maag Agro rõhub ka ringmajandusele. Loomadest tekkiv sõnnik korjatakse kokku, pumbatakse hoidlatesse ja suunatakse tagasi põllumeestele, kes kasvatavad teravilja, millest toodetakse loomadele sööta.

Ühtlasi otsitakse erinevaid võimalusi loomade heaolu täiendavaks parandamiseks. Karja identifitseerimiseks peab praegu sigu tätoveeringu-meetodil märgistama. See on ühekordne torge pisikese nõelaga. Praegu katsetatakse selle asemel alternatiivse meetodina kiipi. “Räägime kiibist, mis mõnes mõttes sarnaneb sellele, mida näiteks koerte ja kasside puhul juba kasutatakse. Hetkel riik seda meetodit veel ei tunnusta toiduteekonna jälgimise ühte osa, aga loodame, et meie katsete lõpuks on see heakskiit olemas,” räägib Dreimann.

“Lisaks oleme viimastel aastatel proovinud erinevaid viise, et lõpetada sigade sabade kärpimine. Täna on see veel vajalik just sigade enda heaolu aspekist. Riikides, kus sabade lühendamine või kärpimine on keelatud, on tegemist siiski eelkõige avalikkusele suunatud poliitilise otsusega, aga sead söövad samal ajal üksteise sabasid edasi. Mina näen selle vajalikkust praegu just loomade heaolu aspektist, sest sabade kärpimine aitab ära hoida suuremaid heaoluprobleeme, loomadele korduva valu ja vigastuste, põletike tekitamist,” põhjendab Dreimann.

Kui laiemalt vaadata, siis me kõik tahame jätta oma järeltulijatele normaalsed elamistingimused. “Täna me natuke keerame vinti üle ja mõtleme välja meetmeid, mis igas riigi ja iga ettevõtte puhul ei toimi. Mõned neist kõlavad ainult paberil hästi, aga praktikas tähendavad veel suuremat mõju keskkonnale,” väidab Dreimann, ent nendib, et ESG regulatsioonid ei ole saatanast. “Seal on palju olulisi asju, aga tegevused peaksid olema ratsionaalsed, loogilised, inimestele arusaadavad ja pikas perspektiivis looma turueelise. Täna kipuvad mitmed ettepanekuid olema rohkem kulu, mis omakorda võib tekitada olukorra, kus toit muutub inimeste jaoks luksuskaubaks. Seda ei tohiks olla,” ütleb Dreimann lõpetuseks.