Keskpangad jätkavad kulla massilist kokkuostmist, Hiina varjab oste

Keskpangad jätkasid kulla meeletut kokkuostmist ka 2024. aastal – kokku osteti 1045 tonni kulda, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) värskest raportist. Ühtlasi ületas nõudlus 1000 tonni piiri juba kolmandat aastat järjest. Enne 2022. aastat polnud keskpangad aastas üle 1000 tonni kulda ostnud vähemalt alates 1960ndatest, mil andmeid koguma hakati. Keskpankade ostud aitasid viia kulla globaalse aastase nõudluse värske rekordini. See on omakorda aidanud kulla hinnal tõusta aina uute rekorditeni.

Keskpankade ostud on osa laiemast trendist, mis peegeldab geopoliitiliste pingete teravnemist ning riikide soovi muuta oma reserve teistest riikidest sõltumatuks. Pärast seda, kui Venemaa välisvaluuta reservid lääneriikides külmutati, on arenevad turud väga agresiivselt kulla osakaalu oma reservides suurendanud. Mure geopoliitiliste šokkide pärast on järjest kasvanud.

Oluline on aga märkida, et enam kui 650 tonni puhul pole teada, milline keskpank on kulda ostnud, sest oste pole ametlikult raporteeritud. „Raporteeritud ostud ei maali tervet pilti. Tihtipeale teatavad keskpangad ostudest viitajaga. Lisaks sellele tehakse oste teiste ametlike institutsioonide kaudu, näiteks riiklike investeerimisfondide kaudu, kes teatavad sellistest ostudest väga harva. Kui 2023. aastal raporteeriti 47 protsenti ostudest, siis mullu vaid 34 protsenti.“

See on selge märk, et Hiina püüab kulla massilist kokkuostmist ning dollariga seotud varadest eemaldumist maailma eest varjata. Arvatakse, et Hiina tegelikud riiklikud kullareservid võivad ulatuda 4000-20 000 tonnini.

Kullaostudega jätkas ka Azerbaidžaani riiklik naftafond – kokku osteti 25 tonni ning kuld moodustab fondi portfellist nüüdseks veidi alla 18 protsendi.

WGC teatel olid mitmed riigid ka müügipoolel, aga tegemist oli pigem taktikalise kui strateegilise müügiga. Samuti olid müüdud kogused suhteliselt madalad.

„Keskpangad on olnud netoostjad 15 aastat järjest ning nende isu kulla järele ei näita vaibumise märke. Kuigi konkreetsete keskpankade nõudluse prognoosimine on raske, siis saame vaadata makromajanduslikku keskkonda. Pärast 2022. ja 2023 massiivseid oste ületasid 2024. aasta numbrid meie ootusi,“ teatas WGC oma raportis.

„Geopoliitiline ja majanduslik ebakindlus püsib ka 2025. aastal kõrge ja on tõenäoline, et keskpangad pöörduvad taaskord kulla kui stabiilse strateegilise vara poole,“ lisati raportis. Nende hinnangul võivad ostud ka tänavu ületada 1000 tonni piiri.