Soovitus ettevõtetele: panus heategevusse on kingitus, mis kestab

Arusaadavalt mõjutab majanduslikult hektiline olukord inimeste annetamiskäitumist. Viimase aasta jooksul on heategevuseks raha annetanud 45% Eesti elanikest, selgus Swedbanki ja Heateo SA eestveetud annetuskeskkonna „Ma armastan aidata“ tellitud värskest uuringust. Aasta varem annetas veidi üle poole (50,4%) Eesti inimestest. Iga kolmas vastanu on püsiannetaja ning see näitaja pole aastaga oluliselt muutunud.

Üksikisikute tehtud annetused moodustavad pea 80% kõikidest Eesti vabaühendustele tehtud annetustest, ülejäänud 20% tuleb ettevõtetelt. Maksu- ja Tolliameti statistika näitab, et 2023. aastal annetasid Eesti ettevõtted heategevusele üle 16 miljoni euro, mida on küll ligi kaks korda enam kui viie aasta eest, kuid 11 miljonit vähem kui 2022. aastal. Rahalise annetuse või kingituse tegi ligi 1000 ettevõtet – see on vähem kui 1% kõikidest majanduslikult aktiivsetest äriühingutest. Potentsiaali on kahtlemata palju enamaks. Nimelt saab ettevõte teha tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud vabaühingule annetusi piirmäära ulatuses maksuvabalt. Maksuvabad on annetused kuni 3% ulatuses palgafondist või 10% viimase majandusaasta kasumist. Ettevõte saab ise valida kumba piirmäära ta kasutab.

Ettevõtete võimalused kogukonna toetamiseks ei piirdu rahaga. Rahvusvahelise heategevusuuringu World Giving Index värske statistika kohaselt tegi iga viies täiskasvanu Eestis möödunud aastal vabatahtlikku tööd. Siinkohal on tööandjatel voli aidata seda numbrit ülespoole nügida, võimaldades töötajatele tasustatud vaba päeva vabatahtlikuks tegevuseks. Koos kolleegidega mõne heateo tegemine – olgu selleks noortele teadmiste jagamine klassi ees, loomade varjupaigas renoveerimistöödega aitamine või toiduabi jagamine – aitab organisatsioonis suurendada ühtekuuluvustunnet ja tugevdab töötajate sidet ettevõtte väärtustega.