Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail

Käesoleva aasta veebruaris purunes negatiivne rekord, kui Eesti küberruumis leidis aset senise ajaloo enim küberründeid. Järgnevatel aastatel tabab Eesti ja teiste EL-i riikide õigusruumi digitaalset tegevust, andmekasutust, keskkonnajuhtimist- ja arvestamist puudutav õigusaktide tsunaami. Samal ajal areneb valguskiirusel edasi tehisintellekt ja niisama kiiresti suurenevad ka sellest tingitud riskid. Eelnevaid teemasid silmas pidades on IT-efektiivistamine Eesti ettevõtetes võtmetähtsusega, tagades konkurentsivõime ja tõhustades äriprotsesse ka keerulistel aegadel. Neil ja paljudel teistel aruteluteemadel on võimalik kaasa lüüa juba kuuendat korda toimuval Telia MeetUpil.

Sündmus on jaotatud teemaplokkidesse ning huvitavaid arutelusid ning seminare jagub nii ettevõtete juhtidele, IT juhtidele kui ka spetsialistidele. Üritus toimub samaaegselt nii Tallinnas kui ka Narvas.

Lisaks on oodata ka esinduslikku väljapanekuala, kus tehnoloogia viimaste trendidega tutvuda.

Tihtipeale võtame juba iseenesest mõistetavana, et autoga parklasse jõudes avaneb automaatselt tõkkepuu, et saame oma telefoni abil juhtida ja jälgida oma koduseid seadmeid, näiteks robotmuruniidukit, küttesüsteeme, sauna ja valvekaamerat, või et meie elektri- ja gaasiarvestid edastavad igakuiseid näite ilma inimese sekkumiseta. Elustiil on muutunud sedavõrd tempokaks, et samaväärset mugavusteenust soovitakse kõigisse seadmetesse, nii telefoni, koduarvutisse kui ka telerisse. Seeläbi kasvavadki mahud interneti püsivõrkudes ja mobiilivõrkudes.

Lähiaastatel läheb telekommunikatsioonifirmadel oluline osa ressursse mobiilside uusima põlvkonna ehk 5G võrgu rajamisse. 5G täielikku potentsiaali pole Eesti kliendid veel näinud, kuna võrgu arendamine on alles käimas ning uusi kasutusvõimalusi ja 5G tehnoloogia toel toimuvat arenguhüpet tunneme alles lähiaastatel. Praegu loome selleks eeldusi.

Ericssoni hinnangul suureneb ülemaailmne 5G kasutajate arv 2029. aastaks kokku 5,3 miljardini ning mobiilse interneti keskmine kasutusmaht tarbija kohta kerkib tänaselt 21 gigabaidilt 56 gigabaidini kuus. Selle aluseks on prognoos, et 5G võrk saavutab maailmas 85-protsendilise katvuse. Eestis jõuame selleni ilmselt juba oluliselt varem.

Interneti võidukäigul on ka varjukülgi, neist suurim turvalisuse küsimus. Kui meie tänavatel võib üldjuhul olenemata kellaajast julgelt ringi liikuda, kartmata langeda kuriteo ohvriks, siis sama ei saa kahjuks öelda digiruumi kohta. Ühelt poolt on vaja pidevalt parandada inimeste ja ettevõtete teadlikkust, teisalt aga välja töötada reaalseid lahendusi erinevate petuskeemide ja küberrünnakutega võitlemiseks. Riigi Infosüsteemi Ameti andmetel moodustavad hetkel suurema osa Eesti kasutajate küberriskidest eraisikute vastu suunatud õngitsuslehed, mille puhul aitab riske maandada eeskätt kõrgem teadlikkuse tase.

Järgnevatel aastatel prognoosime suurt kasvu organisatsioonide vastu suunatud pahavara kasutamisele ja erinevatele küberrünnakutele, mis mõjutavad kogu ühiskonna toimimist ja toimepidevust. Selliste rünnakute tähtsus ajas vaid kasvab, olles korrelatsioonis digitaalse eluolu mõõtmete ja mahtudega. Toimepidevuse tagamine nii küberruumi kui ka füüsilise maailma tormituultes on midagi, mis võtab järgmisel kümnendil väga suure tüki telekomivaldkonna investeeringutest ning määrab, keda peetakse usaldusväärseks ja kvaliteetseks teenusepakkujaks.

Inimeste ootus, et tuba oleks soe, kraanist jooksev vesi puhas ja andmeside toimiks tõrgeteta, jääb muutumatuna kehtima ka järgnevateks aastakümneteks.