Ettevõtete arusaam küberturbe tasemest on algeline, paljud ei tegele sellega piisavalt

Organisatsiooni küberturve plaanima hakates soovitas Ivar Anton vaadata esmalt oma ärivajaduse poole. “Küberturvalisus peaks olema otseselt seotud ikkagi äri ja strateegiaeesmärkidega. Sellest lähtuvalt tuleks teha riskianalüüs ehk mis on riskitegurid ja välised ohud, vastavalt sellel siis hakata tegelema ka turbe poolega. Mitte lihtsalt võtta mingi paks manuaal ja juurutada hästi palju kontrolle ja piiranguid,” soovitas ta.

Väga palju annab Ivar Antoni sõnul teha ka inimeste koolitamisega. “Edasi juba järeltegevuste ja kontrollidega, et kas tehakse, mida tehakse, kuidas tehakse. Selle põhjal saab siis vaadata, kas on mingit tehnilist lahendust ka juurde vaja – see aitab rahalist osa kontrolli all hoida,” selgitas küberturvalisuse ekspert.

Töö KPMGs näitab Ivar Antoni sõnul, et pigem tegelevad ettevõtted küberkaitses tagajärgedega kui ennetamisega. Tõsi, tagajärgedega tegelemine paistab ka rohkem silma ja ennetav tegevus lihtsalt ei ole väga näha, lisas ta samas.

Avasime saates ka dilemmat, mida teha küberturbe alal ise ning milleks kasutada väliseid küberturbeeksperte. Lisaks toodi saates välja oluline aspekt – infoturbejuhi roll ei tohi kattuda organisatsiooni IT-juhi ülesannetega. Samuti analüüsiti küberturvalisuse eelarvestamisega seotud väljakutseid.