Made in Estonia

Ka meie oleme elanud kiirkorras läbi eri eriolukorra faasid – tardumus, hirm, peataolek ja siis meeleheitlik sihitu tegutsemine, kulude paaniline optimeerimine, uue vaate loomine ja väärikas olukorrast väljumine. Kevadine hetkeline tardumus on ammu ületatud ja muuhulgas oleme läbi teinud pretsedendi – loonud uue brändikontsepti, kogu 3-kuulise protsessi vältel kliendimeeskonnaga füüsiliselt kohtumata.

Nagu teame, on sektoreid (a’la turism), kus ollakse jätkuvalt silmitsi suurte kaotuste ja väljakutsetega. Ehkki, ka seal on leitud viise, kuidas rongi alt välja tulla (näiteks, positsioneerides väliskülalistele suunatud hotelli ümber kohalikele noortele peredele jms), on see sektor üldiselt keerulises seisus. Üldiselt aga, on ettevõtted pingutanud uute ärimudelite otsingutega, väärtust mitteloovate töökohtade ja kulude maha lihvimise ning innovaatiliste käikude genereerimisega. Kõige negatiivse kõrval on see olnud kindlasti millekski hea.

Üleüldine trend mu meelest on, et relevantsus muutub üha akuutsemaks. Viled ja tutid võivad ju toredad välised peibutusvahendid olla, aga su sõnum peab korda minema. Seda, muuseas, ka riigibrändide tasandil. Sõltumata kategooriast, mis tunne tekib, kui ütlen „Made in Finland“ või „Made in Russia“ või „Made in China“? Oleme olnud Identity tiimiga osalised Eesti kui brändi defineerimisel mitmes olulises punktis: Shanghai EXPO2010, Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise 2017 ja EV100 kontseptide loomisel ja elluviimisel ning nüüd on reljeefselt tajutav, et see asi hakkab lendama.

Pange kokku 2 aspekti – Eesti kui eduka digiriigi kuvand ja koroonaviiruse globaalne mõõde. Jah, see kõlab ülimalt egoistlikult, ent pragmaatilises plaanis loob see täiesti uued väljavaated ühele väikeriigile. Keskkonnas, kus digitaalsed lahendused omandavad täiesti uue väärtusmõõtme, on loodud Eestile tohutu võimalus. Meil on eesrindliku digiriigi kuvandi superhüppelaud, millele on kirjutatud rasvaste tähtedega Made in Estonia. Ja see tähistab digi-maailmas, nii era- kui avalikus sektoris, kvaliteeti.

See loob eraettevõtete kõrval täiesti uued võimalused Eesti e-riigi positsiooni võimendamiseks mitte pelgalt kommunikatiivsete vahenditega vaid reaalsete tegudega.

Eesti panuse võimendamine ja uute võimaluste loomine progressiivse maailma asjades kaasarääkimiseks peaks olema suur siht, millega omavahelise kempluse asemel erakondadeüleselt tegeleda. Riigi ja erasektori ühishuvi ja koostöövõimekus peavad siin saada uue käigu. Eestile on koitmas uus ajastu. Ärgem laskem head globaalset kriisi raisku minna.