Hanschmidt: Tallinki IT-süsteemid ja arendus ei saa mitte kunagi valmis

Hanschmidti sõnul on infotehnoloogia Tallinki väga palju arendanud, aidanud ja muutnud. “Näiteks hinnastamine peab olema tänavapäeval dünaamiline, võttes arvesse erinevaid elemente. Meie hakkasime esimesena kasutama selleks nii-öelda masin­õppe süsteemi, kus robotid arvutavad hinda vastavalt reaalaja olukorrale. Väga kiiresti sai meie süsteem turustandardiks, ­mida kasutavad nüüd ka konkurendid.”

Lisaks hinnakujundamisele astuti lähiminevikus suur ja oluline samm üleminekuga uuele piletimüügisüsteemile. Laevapileti hind koosneb ju väga paljudest nüanssidest: sõitjate ja kajutite arvust, sõidukite tüübist ja arvust, söögikordadest, spaateenustest jm.

Enamik Tallinki klientidest tõenäoliselt ei mäletagi, et kunagi võis pileti soetamise protsess interneti vahendusel võtta koguni kuni pool tundi, sest interneti kiirus oli väga aeglane. Kuna kõnekeskusel oli seoses sellega väga suur koormus, lõi Tallink äriarendusosakonna, mille ülesandeks sai arendada müügikanalid klientide jaoks mugavamaks ja lihtsamaks.

Tänapäeval saab Tallinki pileti ­osta sekunditega nii arvutis, telefonis kui ka muudes nutiseadmetes. Lisaks on abiks uudse lahendusena koos AlphaBluesiga arendatud kõnerobot Nemo, mis suudab vastuse leida 40%-le klientide küsimustest. Interneti ja nutiseadmete plahvatuslik areng on pakkunud laevandusfirmadele ka teisi väljakutseid: kui alguses oli internet merel läbi satelliidi ja mõeldud vaid tugisüsteemidele, näiteks kaardimaksete tegemiseks, siis peagi hakati traadita internetti pakkuma ka klientidele. “Klientide ootused traadita internetile on väga kõrged ja koos netiteenuste kasvuga muutus see üha tähtsamaks. Teise sammuna läksime satelliidilt üle 4G-lahendusele, mis andis võrreldes satelliidiga palju rohkem ressurssi. Sel viisil saime laeva interneti, mis oli 40–60 Mbit/s. Kolmandaks ehitasime omaenda andmesidevõrgu, mis annab meile laeval senisest kordades suurema kiiruse – kuni 600 Mbit/s. Hetkel toimib see Tallinna–Helsingi liinil ja on testfaasis Tallinna–Stockholmi ning Helsingi–Stockholmi liinil. Peagi katame internetiga ka Riia liini, kus vahepeal on ka avameri ja kallas jääb kaugele,” räägib Hanschmidt.

Tallinki laevad on uue generatsiooni laevad, mis on loodussõbralikud, ökonoomsed ja samal ajal suurimat võimalikku turvalisust pakkuvad.

Näiteks spetsiaalselt Tallinna–­Helsingi liinile ehitatud kiirlaev Megastar on nooljas, kerge ja vähese tuule- ning veetakistusega. Ülesõidul peamasinate jahutamisest tekkinud ülearune soojusenergia kasutatakse ruumide kütmiseks. Kliimaseadmed on varustatud anduritega, töötamaks ainult parasjagu kasutusel olevates ruumides.

Ohutuse alal on laev jaotatud tule- ja veekindlateks sektsioonideks, mis hoiavad võimaliku tule ja vee leviku kontrolli all. Laeva torustikud ja elektrisüsteemid on ehitatud nii, et õnnetuses kannatada saanud sektsiooni saab täielikult elimineerida, säilitades ülejäänud laeva töövõime. Sama kehtib masinaruumide kohta: 50% laeva võimsusest on alati kasutusel, ka õnnetuse korral.