Raamatupidamisguru: dubleerime ikka liiga palju andmeid

Ligi 10% riigi personali- ja majandamiskulust oleks võimalik säästa, kui rakendada tehisaru. Süsteem end ise ei kärbi, vaja on poliitilist tõuget, kirjutab Peep Kuld arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.

Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Kliendid ootavad raamatupidajatelt järjest rohkem väärtuslikku tööd kas sama või koguni väiksema tasu eest. Jah, tehnoloogia areneb kiiresti, aga reaalne elu näitab, et tegelik võit tuleb praegu hoopis teisest kohast, kui ChatGPT-le küsimuste sisestamisest, kinnitab Uku juht ja kaasasutaja Rain Allikvee.

Möödunud aastal uuenesid rahvusvahelised standardid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on aluseks ka Eesti raamatupidamise juhenditele. Peagi muutuvad ka siinsed reeglid. Suurim muudatus on seotud tagastatud kaupade kajastamisega.

Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.