Rahandusministeeriumis vormub plaan, mille järgi peavad makseteenuse pakkujad hakkama inimestele hüvitama kelmidele kaotatud raha, kui kelmid on esinenud näiteks pangatöötajana, rääkis rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium.

- Pankadele see plaan ei meeldi, nentis rahandusministeeriumi nõunik Jarmo Lilium.
- Foto: Andras Kralla
“See määrus näeb ette vastutuse olukorras, kus pettur esineb kliendi makseteenuse pakkujana, kasutab selle maksetenuse pakkuja suhtluskanaleid, näiteks e-posti või telefoninumbrit, ja kui selle tulemusel saab inimene petta, siis sellisel juhul on ette nähtud maksetenuspakkuja vastutus selle summa ulatuses, mis kliendilt välja peteti,” kirjeldas Lilium.
Kui pettur püüdis inimese lõksu sotsiaalmeediaplatvormilt, siis võib pangal omakorda teatud juhtudel tekkida õigus kahju platvormilt sisse nõuda, rääkis Lilium Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus selgitas Lilium pikemalt, mis olukordades peavad petturite tekitatud kahjude eest vastutama pangad ja sotsiaalmeediaplatvormid, ja tõi välja juhud, kus vastutus jääb kliendile. Samuti rääkis ta, kuidas saaksid pangad aidata pettureid paremini takistada ja millal hakkavad uued pettuste vastutuse reeglid kehtima.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Polina Volkova.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevadel kaotas masinatööstusettevõte Hekotek küberrünnakus 1,6 miljonit eurot, kui kauaaegne juhatuse liige ja finantsjuht Rain Nuka langes petuskeemi ohvriks. Nüüd kerib kohtuvaidlus selle üle, kelle kanda jääb kahju.
Turunduskooli omanik tahtis dokumenti vahetada, kuid oleks peaaegu oma rahast ilma jäänud ja kahtlustas politseid teabe lekitamises. Teda päästis vaid üks detail, mida kelmid ei teadnud.
Uued näited petukõnedest
Saates „Äripäeva fookuses“ toome politsei jagatud reaalsete petukõnede näiteid ning küsime Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhilt Elari Haugaselt, mida politsei nende tõkestamiseks ja pättide püüdmiseks teeb.
Ettevõtetes on kahekordistunud suurte, rohkem kui 50 000eurose kahjuga pettuste hulk, näitab Ernst & Youngi äsjane uuring.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.