Esimene samm Exceli-ajastust tehisaruajastusse ei pea olema suur ega kallis
Tehisintellekti poole tehtav esimene samm ei pea olema suur ega kulukas, madala vea hinnaga katsetused on kõige mõistlikum algus, ütles NetGroupi innovatsioonijuht Rait Matiisen saates "AI faktor".
„Oluline on selgelt sõnastada äriline probleem – kas on võimalik võita aega, raha või kvaliteeti,“ lisas Rait Matiisen.
Hinnanguliselt vaid 8,3% Eesti ettevõtetest on AI mingil moel kasutusele võtnud. Mis on esimesed sammud ja kus peituvad madalal rippuvad õunad, selgitavad saates "AI faktor" Mikk Mihkel Vaabel ja Rait Matiisen NetGroupist ning Rauno Varblas Tehnopolist.
„Tööstusettevõtted on valdavalt veel Exceli-ajastus. Andmeid kogutakse käsitsi, kuigi täna võiksid sama tööd teha andurid või kaamerad,“ nentis Mikk Mihkel Vaabel. „Samas ei pea tehisintellekti rakendamine olema raketiteadus – see on lihtsalt tööriist, mis aitab igapäevast tööd teha targemalt ja kiiremini.“
Rauno Varblase sõnul on Eestis tehtud rohkem kui saja tööstusettevõtte analüüsi, mis kaardistavad ettevõtete valmisolekut. „Huvi on tõusnud, aga süsteemset AI kasutust on vähe. Sageli jäädakse katsetuste faasi,“ ütles ta. „Edukamad näited on need, kus alustatakse väga konkreetsest probleemist – näiteks visuaalne kvaliteedikontroll tootmisliinil.“
Saates tuleb juttu ka digitaalsest võlast – ajas kuhjunud puudujääkidest andmete ja protsesside korrastamises, mis pidurdavad automatiseerimist. „Iga edasi lükatud päev digitaliseerimises tähendab homme rohkem tööd,“ märkis Vaabel. „Enne kui midagi automatiseerida, peab teadma, kuidas su majas asjad täna käivad.“
Varblase hinnangul on ettevõtted, kes suudavad siduda ärivajadused ja tehnoloogilised võimalused, tuleviku võitjad. „Kui ettevõte ei mõtle, kuidas homme targemini toimetada, siis on tema kõrval juba putka, kes teeb sama tööd mitu korda efektiivsemalt.“
Saadet juhib Mart Valner.
Seotud lood
Logistikasektori kasvav automatiseerimine ja robotiseerimine muudavad töövõimalusi, näiteks leiavad naised nüüd rohkem tööd ladudes, selgus Äripäeva raadio saates “Logistikauudised eetris”.
Näited: mida AI oskab ja mida (veel) mitte
Praegune teadmiste puudumise faas on loomulik osa tehisaru arengus, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Tehisintellekti areng on viimase kahe aasta jooksul olnud erakordselt kiire ning ettevõtted seisavad silmitsi uue reaalsusega. Kui veel hiljuti piirdus AI kasutus tekstide genereerimise või lihtsate soovituste andmisega, siis nüüd on esile kerkinud uus nähtus – AI agendid.
Ka meil Eestis tuleb hakata mõtlema, kuidas tehisarutüübid seadusandlikult ja kultuuriliselt töökeskkonda integreerida, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele