• 31.07.25, 13:00

Maapõuest tuleb kümneid miljoneid tonne ressurssi, mis kahekordistaks teede eluiga

Paldiskisse vesisalvesti rajamisega tuleb pinnale 38 miljonit tonni gneissi, millega võiks täielikult asendada teedeehituses graniidi ja mis suudaks teede eluiga pikendada 40 aastani.
TalTechi teetehnika lektor Ain Kendra (vasakul) ja Rail Baltica projektijuht Alar Tooming.
  • TalTechi teetehnika lektor Ain Kendra (vasakul) ja Rail Baltica projektijuht Alar Tooming.
  • Foto: Karmen Laur
Energiasalv rajab Paldiskisse vesisalvestit võimsusega 500 megavatti, ehituse käigus peaksime kätte saama ligi 38 miljonit tonni gneissi. Vesisalvesti peaks valmima 2031. aastal, väiksemas mahus võiks see elektrit salvestada kaks aastat varem.
Gneissi saaks kasutada pea kõikides teedekihtides ja sellega saaks asendada graniiti, mida impordime praegu põhjanaabritelt. “Ma ei näe takistust, et gneiss asendaks kogu teede vajaduse mitte ainult viieks aastaks, vaid ka 10, 15, 20 aastaks,” ütles saates insener ja TalTechi teetehnika lektor Ain Kendra.
Kui paekillustikust aluskiht kestab 20 aastat, siis gneissist alus võiks vastu pidada 40 aastat.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Täna me oma loodusvarasid mõistlikult ei väärinda, tõdes samuti teedeehituse taustaga insener Alar Tooming, kes on täna Rail Baltica projektijuht.
“Kui me kvaliteetseid materjale liiga palju mulletes või katendites ära kasutame, siis meie lapsed või lapselapsed ei saa enam toota [teid] kvaliteetsetest materjalidest, vaid sõna otseses mõttes nad peavad hakkama sitast saia tegema,” rääkis Tooming.
Samuti rääkisid insenerid saates, miks ei kasuta me laialdaselt Rail Baltica ehitusel aherainet, nagu viis aastat tagasi raudteetrassi planeerimisel lubati.
Ka kirjeldasid Kendra ja Tooming tänase teedeehituse ja materjalikasutuse probleeme ning lahendusi.
Küsis Karmen Laur.
Maapõuest tuleb kümneid miljoneid tonne ressurssi, mis kahekordistaks teede eluiga
00:00

Seotud lood

Uudised
  • 27.08.25, 11:09
Riigikontroll: riigil võib olla saamata jäänud kümnete miljonite eest saastetasu
Põlevkivitööstus hiilib saastetasudest mööda, ehitades päikeseparke mitmeteistkordse maja kõrguse mäe otsa, arvutamine on pilla-palla ja keskkonnaamet laseb sel kõigel juhtuda.
Saated
  • 28.08.25, 13:00
Mihkel Tammo ja Tõnis Leht: eestlane ei jaksa kliima pärast muretseda
Eesti inimesele läheb korda metsandus, mitte kliima ja lähiaastail süveneb skepsis nii inimestes kui poliitikas veelgi, tõdevad politoloog Tõnis Leht ja ettevõtja Mihkel Tammo.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.09.25, 12:56
Kärt Vilt: jõukust ei mõõdeta tulevikus enam selle järgi, palju keegi jaksab tarbida
Kaubanduskeskused kujunevad lähikümnendil linnakuteks, kus elatakse, õpitakse, töötatakse ja veedetakse vaba aega, rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kestlikkusuudised esilehele