Elengeri juht keelatud Vene gaasist: tõenäoliselt lihtne sertifikaadipettus
Elengeri juht mustast gaasiärist: tõenäoliselt lihtne sertifikaadipettus
Äripäevas kirjeldatud petuskeemi kohta, mis kaubakoodide virvarri ning ühe sanktsioonide alt välja jäänud kaubagrupi kaudu võib olla tekitanud olukorra, kus Eestisse pääseb endiselt keelatud Venemaa butaan ja LPG-gaas, ütleb Kaasik, et kindlasti on inimesi ja ettevõtteid, kes ei pane pahaks Venemaa keelatud gaasiga siin mingisugust manti võtta.
“Raha paneb rattad käima,” märkis Margus Kaasik saate teise osas. “Lugedes artikleid, tundub lihtne asi olevat – kaubale on võetud sertifikaat, mis seda kaupa adekvaatselt ei kirjelda. Lihtsalt sertifikaadipettus, suure tõenäosusega võltsitud paberitega tehtud äri,” selgitab Kaasik.
Margus Kaasik rõhutab, et Elenger butaani ega LPG-gaasiga ei tegele. Küll aga ütleb Elengeri juht ja ka Eesti Gaasiliidu juhatuse esimees Kaasik, et mänguplats peaks olema selge ja võrdne.
“Kui ütleme, et Vene LPG võiks endiselt jõuda meie turule mis iganes põhjustel, siis peaks nii otsustama ja olema väravad valla. Kui aga tahame, et ei tule, siis peaks see olema nii ka siis, kui sa LPG-le või tema mingisugusele koostisosale teistsuguse sertifikaadi peale saad.”
Saates teises osas on lisaks keelatud Vene gaasile jutuks ka biometaan ning selle potentsiaal, saate esimene pool keskendub Elengeri põhilisele tootele – maagaasile, selle hinnale ja turuolukorra analüüsile. Kaasik selgitab ka, mida tähendab mõiste “uus LNG vall” ning kuidas see hakkab LNG-turgu, Euroopa ja Ameerika hinnavahet vähendama ja gaasi hinda mõjutama.
Saatejuht on Lauri Leet.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi allkirjastas esmaspäeval riigi esindajana Eesti Energia uuendatud omaniku ootused, riigifirma peab jõudma puhta tööstuseni varasema 2045. aasta asemel 2050. aastaks.
Rahandusministeerium avaldas sel nädalal omaniku ehk riigi uued ootused Eesti Energiale. On igati tore nõue, et riigiettevõtete omanik peab oma ootused sõnastama ja avaldama ning vähemalt kord kolme aasta jooksul ajakohastama. Eesti Energiale seatud ootuste näitel paistab paraku, et omanik täidab seda nõuet formaalselt ja pealiskaudselt, kirjutab Äripäeva teemaveebi Finantsuudised juht Villu Zirnask.
Leedu börsil noteeritud riigifirma Ignitis omandas õiguse Ruhnu ja Saaremaa vahel meretuureparki arendada. "Omandasime selle õiguse koostöös Taani partneri Copenhagen Infrastructure Partnersiga ja ma usun, et selline Taani, Leedu ja Eesti koostöö võib olla midagi unikaalset, mida teistel arendajatel ei ole," rääkis Ignitise Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees Timo Tatar.
Valitsus kiitis lõpuks heaks riikliku energia- ja kliimakava (REKK) ajakohastamise, kuid selles ei arvestata loodava kliimaseadusega, kuna seaduse tegemine on topanud, aga Eestil on vaja, et Euroopa Komisjon lõpetaks meie suhtes algatatud rikkumismenetluse.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele