Maailma kontekstis ei kipu Eesti tehisaru kasutuselevõtuga etteotsa ronima, vaid jääb kuhugi keskele. "Eestlane on käsitööusku," märkis AI-ekspert Jarmo Tuisk.

- Fotol AI-ekspert Jarmo Tuisk, foto tegi ta tehisintellekti abiga.
- Foto: Erakogu
Tuisk rääkis Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis, et käsitööusk ei ole iseenesest halb, kuid sellised tegevused kipuvad jääma rohkem kulupoolele, mitte kvaliteeti loovatesse operatsioonidesse.
Tuisk tõi esile, et suurt kasu võiksid igapäevatöös saada tehisarust näiteks advokaadid, analüütikud ja kirjutajad.
Lisaks jagas Tuisk mõtteid, mida peaks Eesti tegema, kui tahaks maailmas jõuda tehisaru kasutuselevõtus esimeste sekka.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jarmo Tuisku intervjueeris Hando Sinisalu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisaru vaatab CVd üle ja suhtleb kandideerijatega ise
Tehisintellekti kasutamine personalitöös ei ole enam tulevikumuusika, vaid osa paljude ettevõtete igapäevast. Tehisaru aitab koostada töökuulutusi, hinnata kandidaate ja toetada töötajate arengut.
Avaliku sektori robotiseerimine tehisintellekti abil pole ei düstoopiline „ametnike hävitusplaan“ ega roosamannaline sõnakõlks, vaid hädavajalik samm selleks, et Eesti säilitaks oma koha digitaalse innovatsiooni esirinnas, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant Kristjan Kirsimäe.
TI-hüppel võivad õpilased hakata üksteist ja ka õpetajaid tehisaru kasutamisel aitama, rääkis TI-hüppe tegevjuht Ivo Visak. "Ilmselgelt on meil väga palju nutikaid ja digiteadlikke noori, aga samal ajal jalutab Eestis ringi ka üks mütoloogiline tegelane, et me kõik oleme Eesti riigis meeletult digiteadlikud. Tegelikult see ei vasta tõele.“
Tehisintellekt on piiridest välja murdnud ja nõuab uusi oskusi. Sellega siseneme uude ajastusse, selgitab värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates AI ekspert Jarmo Tuisk.
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?