Palgajuttude looja: kummaline, millist palka peavad inimesed elamisväärseks

Samuti arutletakse, milliseid erialasid tasub noortel valida. Vastus sõltub kahtlemata ka sellest, kas sihiks on kõrge palk või kindel töökoht, ent Oder on siiski veendunud, et kõige õnnelikum on inimene siis, kui ta teeb seda, mida ta teha tahab: “Võib olla kindel, et sinust ei saa väga head inseneri, kui sa sisimas ei taha insener olla:”

Palgarahulolust ja selle kujunemisest kõneldes toob Birgit Ruunik esile, et rahulolu mõjutavad rohkem tunnetus ja võrdlusmoment kui pelgalt palganumber. Palgaootusi võivad mõjutada harjumused, sotsiaalmeedias nähtu-kuuldu või elukalliduse kasv, mistõttu võivad töötajate ootused tööandjate võimalustest kaugele ette kihutada.

“Elamisväärseks palgaks nimetatakse enamasti suurusjärku 2500–2800 eurot bruto,” kirjeldab Ruunik ja lisab, et kohati tundub see kummaline. “Miskipärast arvavad inimesed, et see on normaalne, et saabki mitu korda aastas soojamaareisil käia ja restoranis õhtust süüa – aga see ei ole tegelikult sugugi tavapärane, see on luksus.”

Üks kesksemaid küsimusi puudutab palga õiglust ehk seda, mis teeb palga õiglaselt tajutavaks. “Õiglane palk ei tähenda kõrget palka,” kinnitavad mõlemad saatekülalised levinud eksiarvamust. Arutelu jõuab kiiresti läbipaistvuse ja usalduse temaatikani. Külalised leiavad, et palgadirektiiv võib aidata vähendada oletusi ja ebaõiglust, ent läbipaistvus toob kaasa ka vastutuse palgakommunikatsiooni selgitada ja juhtida.

Saate lõpuosas räägitakse motivatsioonist laiemalt: millal on töötaja nõus väiksema palgaga ja millal mitte, kui palju loeb palk võrreldes paindlikkuse, kolleegide ja isikliku arengu võimalusega ning millal saabub hetk, kui palganumbrist saab lahkumisotsus.

Saadet juhib personaliuudised.ee juht Helen Roots.