Riigi Kinnisvara erastamise arutelud on iseenesest väga teretulnud ja tervislik, kuid enne seda tasuks esitada kaks küsimust: mis on eesmärk ja mis on alternatiivid, sõnas Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Tarmo Leppoja.
Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Tarmo Leppoja.
  • Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Tarmo Leppoja.
  • Foto: Siim Sultson
“Viimasel ajal on räägitud Riigi Kinnisvara erastamisest eesmärgiga hoida riigi kulusid kokku,” märkis Tarmo Leppoja Äripäeva raadio saates “Kinnisvaratund”. Tema sõnul on üks võimalus riigi kinnisvara haldamisel, et iga asutus haldab oma kinnisvaravara ise. Nõnda see oli ka enne Riigi Kinnisvara loomist 20 aastat tagasi. Tõtt-öelda on ka nüüd riigi käes päris palju objekte, mille haldaja ei ole Riigi Kinnisvara. “Teine alternatiiv on erastamine,” tõdes ta. “Siis riik ei ole kinnisvara omanik, vaid rendib pinda eraturult.” Keskendudes sellele, avas Leppoja lähemalt, millest Riigi Kinnisvara hallatav kinnisvara koosneb.
Kui palju võiks hinanguliselt maksta Riigi Kinnisvara maha müüdav vara, kui sealt eelnevalt eraldada riigi märgilise tähendusega objektid (näiteks kommunismiohvrite memoriaal jne)? Mis oleks kokkuhoid? Leppoja hinnangul oleks siis riigile vajalikku bürootstarbelist kinnisvara umbes 150 000 ruutmeetrit. Arvestades nende hoonete erinevat seisukorda ja turuolukorda, siis oleks müüghind 2000‒3000 eurot ruutmeetrist. Leppoja ütluse põhjal kujuneks summarseks hinnaks teoreetiliselt 300‒450 miljonit eurot ‒ see oleks riigi saadav tulu. Kuid siis hakkab sellele minev rendihind jooksma iga-aastaselt riigi kuludesse.
Mida siis erastada ja mida see toob kaasa riigile, ent ka kinnisvaraturule, sellest räägib Leppoja lähemalt. Ta lahkab eraldi Riigi Kinnisvara rolli, millega see tegeleb, mis kompetentse see sisaldab. Saates tuleb juttu ka riigi ja eraarendajate arhitektuuri ja linnaruumi kujundamisest, renoveerimisest, hoonete otstarbe muutmisest, aga ka süsiniku jalajälje arvutamisest. Eraldi teemana rullub lahti riiki valusalt kõnetav varjendite küsimus turbulentses julgeolekuolukorras.
Intervjueeris: Siim Sultson.

Seotud lood

Arvamused
  • 23.03.25, 06:30
Toivo Külaviir: nii saame riigieelarve koostamise tõhusamaks
Riigi majandus tuleb üles ehitada kindlate põhimõtete järgi, mis tagavad pikaajalise stabiilsuse ja kasvu, kirjutab Toivo Külaviir arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 27.02.25, 09:00
Piret Kergandberg: riigi äri moonutab turgu
Erasektoriga konkureerivad äriühingud tuleb erastada
Tavatsetakse öelda, et meil on õhuke turumajandusel põhinev riik, ometi osutab riik aktiivselt märkimisväärses mahus teenuseid, mida saaks ja sooviks pakkuda erasektor, kirjutab advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Piret Kergandberg.
Saated
  • 10.02.25, 13:11
Riigi Kinnisvara eesmärgid on paigas: “Kulude kokkuhoid on päris oluline”
Riigi Kinnisvara ASil on järgmisteks aastateks viis suuremat eesmärki, mis puudutavad nii arendust, planeerimist kui ka kinnisvara korrashoidu. “Kulude kokkuhoid on päris oluline,” tõi RKASi juht Tarmo Leppoja välja ühe fookuse.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele