Eesti energiasüsteemi tulevik: uus elektrivõrk avab uksi, milleks me ei pruugi valmis olla

Vajadus olla igal hetkel valmis ise oma elektrisüsteemi tasakaalus hoidma tähendab ka seda, et lisaks suurenevale taastuvenergia tootmisele peame keskenduma ka selle energia salvestamisele.

Milliseid uksi uus elektrivõrk avab ja kas me oleme ikkagi nendeks võimalusteks valmis, räägivad saates kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein ja Sunly energiasalvestuse projektijuht Adam Erki Enok.

Goldstein leiab, et Eesti katsub prognoosida ette tulevikuühiskonda. "Me teame regulatiivsetest piiridest seda, et fossiilkütuste kasutamine üleüldiselt väheneb ja see suunab aina rohkem energia lõpptarbimist, olgu see siis transpordis, küttes või jahutuses elektritarbimise poole. See tähendab, et riigi energiatarbimine ei pruugi suureneda, aga see nihkub ümber elektrile. See tähendab seda, et täiendavat tähelepanu on vaja elektrienergia tootmisele ja selle tagamisele, et võrgud vastaksid ootustele nii tarbija kui ka tootja poole pealt," sõnas Goldstein.

Adam Erki Enok lisas, et enegeetika tulevikus kehtib Pareto printsiip. "Esimesed 80 protsenti saavutada on palju lihtsam, kui on viimast 20 protsenti saada. Kuidas me seda viimast otsa lahendame, et saja protsendini jõuda, me veel ei tea. Hakkame minema, teeme esimesed kaheksakümmend ära, tee peal saame targemaks ja teeme ära."

Täpsemalt sellest, kuidas läks desünkroniseerimine ja sünkroniseerimine, milline on energiasalvestuse tulevik ja kas eelistada maismaa- või meretuuleparke, saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner.