2030. aastaks peaks tootma 200 korda rohkem vesinikuseadmeid kui praegu

OMX Baltic−0,53%314,68
OMX Riga1,14%943,34
OMX Tallinn−0,27%2 145,75
OMX Vilnius−0,73%1 505,85
S&P 500−0,69%7 691,76
DOW 30−0,22%53 343,4
Nasdaq −1,33%26 289,71
FTSE 100−0,18%10 708,41
Nikkei 225−3,16%65 326,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%98,88

OMX Baltic−0,53%314,68
OMX Riga1,14%943,34
OMX Tallinn−0,27%2 145,75
OMX Vilnius−0,73%1 505,85
S&P 500−0,69%7 691,76
DOW 30−0,22%53 343,4
Nasdaq −1,33%26 289,71
FTSE 100−0,18%10 708,41
Nikkei 225−3,16%65 326,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%98,88

Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates uurime, kui palju vesinikku praegu Eestis toodetakse, mille jaoks seda kasutatakse ja millised on tulevikuootused.

Mart Valner

(vasakult) Henrik Hal, Mart Valner ja Kaarel Kuusk.

(vasakult) Henrik Hal, Mart Valner ja Kaarel Kuusk.
Foto: Andres Laanem

Eesti Energia vesinikuprojektidest räägib ettevõtte vesinikuprojektide juht Kaarel Kuusk. Vesinikutehnoloogia turgu ning eestlaste innovatsiooni tutvustab H2Electro tegevjuht ja kaasasutaja Henrik Hal.

Kaarel Kuusk tõdeb, et vesiniku suuremahuline kasutuselevõtt Eestis eeldab taristut, mis hetkel puudub. "Me oleme rääkinud Eesti gaasisüsteemi halduri Eleringiga, kes on planeerimas koostöös siin piirkonnas vesinikutoru. Muidugi on toru valmimise tähtajad üpris kauges tulevikus. On ametlik versioon, mis ütleb 2030. aastaks, aga see ei ole tõenäoline – pigem räägime aastast 2040," sõnas Kuusk.

Ta lisas, et see on küll kauges tulevikus, aga seda on vaja. Ka on Eestit läbivale põhitrassile vaja juurde siseriiklikke harusid, mis viiksid vesinikku sinna, kus seda tarbitakse ehk Eesti näitel peamiselt Ida-Virumaal.

Kuidas vesinik aitab põlevkiviõlitööstust reformida ning miks eestlaste keraamilised katalüsaatorielemendid on paremad kui teistel, saab kuulda juba saatest. "Cleantechi" saadet juhib Mart Valner.

Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute keskus.

Cleantech

2030. aastaks peaks tootma aastas 200 korda rohkem vesinikuseadmeid kui praegu

00:00

Mart Valner

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Arvamused

07.03.24, 06:00

Ekspert: vesinikurongile on pileteid. Veel on

Meil on head eeldused mõistlikule hinnaskaalale jõudva taastuvvesiniku tootmise laiendamiseks olemas ja esimeste pilootprojektide läbiviimine hetkel igati asjakohane, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse ekspert Eva-Ingrid Rõõm.

Saated

22.05.24, 14:29

Spetsialist: tahame rohevesinikku, aga praegu domineerib odavam ja saastavam

Metroserti vesiniku valdkonnajuht Priit Ilomets ütleb saates ”Energiatund”, et tulevik peab kuuluma rohevesinikule, mis on aga hetkel fossiilkütustest toodetud vesinikust 4-5 korda kallim.

Arvamused

03.09.24, 11:45

Iduettevõtja: vesinik tähendab sõltumatust, riiklik nõudlus on siin kohane

Valitsus lubab oma värskes programmis astuda samme vesiniku riikliku nõudluse suurendamiseks. Kuidas see lubadus oleks otstarbekas ellu viia, nii et sellest kogu majandus võidaks, kirjutab vesinikutehnoloogia ettevõtte PowerUP Fuel Cells OÜ tegevjuht ja asutaja Ivar Kruusenberg.

Saated

24.07.24, 08:27

Tallinna Sadam otsib alternatiive: tavakütustel toimimine muutub aina kallimaks

Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanooliga sõitev laev, milline on laevakütuste tulevik, sellest rääkis Tallinna Sadama juhatuse liige ja äriarenduse juht Rene Pärt Äripäeva raadios.

Sisuturundus

17.08.26, 09:00

Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju

Võlakirju saab märkida 28. augustini

Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.