Lapse investeeringute haldamisel ei tasu maksuefektiivsuse tagaajamisega juuksekarva lõhki ajada, kuid mitmel põhjusel on mõistlikum investeerimiskonto lapse enda nimel avada, rääkis Ernst & Youngi maksuekspert Ranno Tingas.

- Maksuekspert Ranno Tingas.
- Foto: Andras Kralla
Probleeme võib tekkida näiteks siis, kui lapse investeerimisportfell on ühe vanema nimel. “Kui peaks juhtuma, et toimub lahutus, mingid suhted lähevad väga sassi, siis on väga keeruline hakata tõestama, et see on nüüd lapse portfell,” rääkis Tingas Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus tõi Tingas esile, millise maksueripäraga tuleb arvestada investeerimisportfelli lapsele üleandmisel. Lisaks rääkis ta, mis hetkel tasub maksueelise saamiseks lapse portfell igal aastal tühjaks müüa ning millisel juhul on mõistlik lapsele avada kolmas pensionisammas. Juttu tuli ka lapse vara kuritarvitamise juhtudest.
Samuti rääkis Tingas, kuidas hakkavad valitsuse plaanitud maksumuudatused investeerimistulu maksustamist ja kolmanda samba tulumaksutagastust mõjutama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Indrek Mäe.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi väikeinvestoritel on ilmselt vähe võimalusi raskustesse sattunud Planet42 tulevikus kaasa rääkida, siis investor Kristi Saare loodab, et ettevõte tuleb täna avalikkuse ette kindla plaaniga, kuidas edasi minna.
Kasvukonto on mõeldud väikeste summade kaupa pikaajaliselt investeerimiseks. Need inimesed, kel on lapse nimele investeerida kümneid või sadu tuhandeid aastas, ei tee seda üldiselt kasvukontol, sest selleks on otstarbekamaid teenuseid, kirjutab LHV investorkogukonna juht Nelli Janson vastulauses Äripäeva artiklile.
Maksukoolitaja ja investor Peeter Pärtel märkis sel nädalal Äripäevas ilmunud artiklis, et lapse investeerimiskonto kasutajad kaotavad aastas üle pooleteise tuhande euro maksusoodustusi, kui nad igal aastal lapsekontol kasumit ei realiseeri.
Reaalne rahakaotus ulatub 1723 euroni aastas
LHV kasvukonto idee seisneb pikaajalises “osta ja hoia”-tüüpi investeerimises, seda põhimõtet järgides tekib aga lastele investeerides oluline maksukadu.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.