Enne uute võlgade võtmist tasub kaaluda võlanõustaja teenust, märkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.

- Finantsinspektsiooni juhatuse liig Siim Tammer
- Foto: Liis Treimann
Tammer rääkis Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis, et paraku ei saa ka keelata lõhki laenamist – leidub inimesi, kes meelega petavad krediidiandjaid.
Lisaks rääkis Tammer, kuidas peaks tavaline rahalaenaja küsitava mainega laenukontorid ära tundma ning miks võeti Kreditexilt ja Ühisrahalt tegevusload.
Siim Tammerit intervjueeris Indrek Mäe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lisatud laenuandjate kommentaarid
Finantsinspektsioon tunnistas kehtetuks AB Kreditexi ja Ühisraha tegevusload, sest ettevõtete tegelikuks niiditõmbajaks osutus finantssektorisse sobimatu varijuht.
Kui Roman (nimi muudetud – toim) aastaid tagasi kinnisvara tagatisel pangalaenu võttis, polnud tal õrna aimugi, selle refinantseerimine viib ta hoiu-laenuühistusse Eesti Hoius, edasi inkassofirmasse, kus ta muutub oma korteri üürnikuks, ja et nüüd ähvardab teda sõna otseses mõttes peavarjuta jäämine.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.