Ent järelevalve üksi ei taga, et kodanike silmis oleks euro Hispaania pangas niisama kindel kui euro Saksa pangas. Nii vajab pangandusliit ka ühtset hoiuste tagamise süsteemi ehk mingil kujul euroala riikide tagatisfondide liitmist.
Teisalt võib järelevalve ju tuvastada, et üks või teine pank tuleb sulgeda, kuid kui pole selge, kust tuleb raha panga rekapitaliseerimiseks või restruktureerimiseks, on järelevalve üksi hambutu.
Mis tähendab, et olulisemad elemendid pangandusliidust on alles puudu ning raskemad riikide suveräänset otsustamist puudutavad kokkulepped veel sündimata.
Siiski söandavad kommentaatorid juba ettevaatlikult jutuks võtta, et euroala hakkab ehk hullemast üle saama.
Optimismiks annab alust, et kaootiliselt sündinud kriisimeetmetest hakkab terendama tervik. Lühiajalised kriisimeetmed on üha enam kooskõlas kaugema sihiga rahaliit toimima saada ning kindlustada Euroopa jalgealust globaalsel tasandil. Ilmne on, et ELile kümne aasta visiooni koostavad neli presidenti, sh Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, laulavad ühest noodist.
Teine asi on poliitiline reaalsus. Kohalike valimiste eel tõrgub Hispaania peaminister täiendava abiprogrammi kaalumist. Ka Itaalia loodab ilma läbi saada. See ei ole tingimata halb, kuid riskib juhul, kui reformid toppama jäävad, tormi kogu euroalal uuesti üles lõõtsuda.
Samas vana moodi enam jätkata ei saa, ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kolmapäeval peetud aastakõnes. Euroopa riikidel on aeg realistlikult hinnata oma asendit globaliseeruvas maailmas ning sellest johtuvalt pigem tihedamalt kokku hoida.
Autor: Vilja Kiisler, Sirje Rank
Seotud lood
Saksa kõrgeim kohus lubas täna tingimuslikult Saksamaal ratifitseerida Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ning fiskaalpaktiga ühinemise.
See euroteema on selline, nagu oleks antud õhus olevale lennukile tagantjärgi lennuluba, ütles üks kolleeg tänaseid uudiseid kommenteerides. Tal näib olevat õigus.
Euroopa Komisjoni esimees Jose Manuel Barroso kutsus üles ehitama Euroopa Liidust rahvusriikide föderatsiooni.
Superkolmapäeva ühe sümboolsema sammuna jäi avalikku ruumi maha partisanlik presidendikõne, mille käigus lõhkas asjaosaline ootamatult keset istungit F-pommi, kirjutab aastatel 2004-2010 EV alalises esinduses Brüsselis diplomaadina töötanud Klen Jäärats.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.