Kopitanud arengukava vajab tuulutust

Kerget uuendamist vajavaid küsimusi on palju, kuid siin vajab üle vaatamist pigem arengukava sõnastus või numbrilised suurused – sest tegelikus elus on päris mõistlikud plaanid ja analüüsid juba olemas. Teemadena tuleks alustada kohalike primaarenergia ressursside (sh fossiilsed kütused nagu põlevkivi ja turvas) kasutamise poliitikate uuendamisest (sh ressursi- ja keskkonnatasude kehtestamise põhimõtted); ning lõpetada perspektiivsete energiatehnoloogiate kasutuselev õtmise põhimõtetega. Sinna vahele jäävad hajaenergeetika ning energiasäästu potentsiaali rakendamise põhimõtted, regionaalse koostöö korraldus riigi energiavarustuse tagamisel, energiapoliitika hädavajalikud eripärad EL piiririigis, piirangute ning kontrolli seadmine energia kasutamisele, energiaaktsiiside rakendamise põhimõtted jms.

Kolmas teemade grupp on aga kõige kriitilisem, sest seal ei ole piisavalt analüüse, on palju vastandlikke huve ning otsusterahaline mõju on väga suur. Nii vajab põhjalikku diskuteerimist soojamajanduse, eelkõige kaugkütte edasine arendamine olukorras, kus peale 2020.a. ei tohi ehitada maju, mis vajavad suuremahulist välist energiatarnet; tuleb koostada gaasituru arendamise regionaalne pikaajaline kava; on vaja teha selgeks energeetika väliskulude arvestamise põhimõtted ning see, kuidas saadud informatsiooni kasutada; täpsustada tuleks põllumajanduse rolli energia „tootmisel“; tuleb välja kujundada energiapoliitika transpordisektoris; ning tõsiselt analüüsida energia hindadega seotud sotisaalpoliitilisi meetmeid.