Riigikohus raputab pankade kinnisvaraportfelli

Mais tegi riigikohus lahendi vaidluses, kus eraisik tagas samuti oma kinnisvaraga firma kahte laenu. Firma tagastas ühe laenu, kuid jäi teisega võlgnevusse, ning pank alustas hüpoteegi realiseerimist. Vara omanik taotles hüpoteegi kustutamist, kuna tema soov oli tagada vaid esimest laenu, mis on tagastatud. Riigikohus leidis, et lai tagamiskokkulepe võib üldjuhul olla tühine, kuid antud asjas oli vara omanik ka firma juhatuse liige ning osales laenulepingu läbirääkimistel. Seetõttu oli vara omanik tagamiskokkuleppest teadlik ning sai mõjutada lepingute sõlmimist, märkis kohus.

Lahendid näitavad, et laiaulatuslik tagamiskokkulepe võib osutuda tühiseks, kui see on määratlemata, üllatuslik ning ebaaus vara omaniku suhtes. Arvestades, et globaalsete tagamiskokkulepete sõlmimine on olnud tavapärane, siis võib see puudutada paljusid tagatisi. Sellegipoolest tuleb vaidluse korral vaadata iga tagamiskokkulepet eraldi ning tuvastada, mida tegelikult tagada taheti.

Selleks, et kokkulepe kehtiks, peavad tagatavad nõuded olema võimalikult selgelt kirjeldatud ning tagatise andjale arusaadavad ja ettenähtavad. Laiaulatusliku kokkuleppe tühisuse vältimiseks võib välistada nõuded, mis ei ole hüpoteegiga tagatud, näiteks, et hüpoteek ei taga käendusest või nõuete loovutamisest tulenevad nõuded. Samas võivad tagatud olla edaspidi võetavad sarnased laenud või krediidiliinid. Käenduslepingu alusel tulevikus tekkivad võlausaldaja nõuded kolmandate isikute vastu saavad olla tagatud olla vaid siis, kui see on eraldi vara omanikuga kokku lepitud.