Juristid Euroopa kallal

Iseenesest on otsus muidugi põnevam: lihtsustatult ümber öeldes seisab seal, et tegelikult on ESM põhiseadusega vastuolus küll, aga mis siis – see on õigustatud. Ja tegelikult sündis otsus vägagi napilt: üheksa riigikohtunikku kahekümnest leidis, et õiguskantsleri taotlus oleks tulnud rahuldada.

Et säärase otsuse langemises siiski ette täiesti kindel ei oldud, reetis vaidlustes käiku lastud retoorika. Kohati jäi debatti jälgides mulje, nagu sõltuks Eesti riigikohtu otsusest kogu Euroopa saatus ja kui Eesti peaks ebasobiva otsuse tegema, siis juhtub kohemaid midagi hirmsat.

Nii hull see asi muidugi ei olnud. Kui ka riigikohus oleks Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu tunnistanud Eesti põhiseadusega vastuolus olevaks, ei oleks ESM selle pärast veel tingimata tulemata jäänud. Eriti irooniline oleks muidugi, kui poliitilisel tasandil vägagi Euroopa-truu Eesti peaks nüüd pealt vaatama, kuidas Saksamaa konstitutsioonikohus ESMi ja fiskaalleppe Saksamaa põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutab. See ei ole küll teab kui tõenäoline, ent kui nii läheks, siis sõltuks sellest määratult enam kui meie riigikohtu tänasest otsusest. Sakslastel läheb siiski veel aega. Konstitutsioonikohtu teatel on asi nii keeruline, et selle arutamise peale võib kuluda kuid.

Kui Eestis tõstatas leppe põhiseadusele vastavuse küsimuse õiguskantsler, siis Saksamaal andsid ESMi riigikohtusse vasakpoolsed. Ent nii või teisiti tähendab see, et kohtusüsteem on osaline poliitiliste lepete sünnis. Ahto Lobjakas leiab, et kui Eesti riigikohtust saanuks tegija Eesti ELi-poliitikas, olnuks see ohtlik, aga kui Saksamaa konstitutsioonikohus sel viisil poliitikat teeb, siis see see ei ole, sest viimane on oma tasakaalustatust tõestanud (PM).

Ma ei ole küll veendunud, et sakslaste kohus meie omast nii palju etem on. Ent see, et poliitilised otsused kohtust läbi käivad, on pigem hea kui halb: kuigi juristidel ei ole poliitilist mandaati ja nad mõistavad Euroopa ees seisvaid ülesandeid teistmoodi kui poliitikud, on ikkagi oluline, et põhimõttelised otsused ei sünniks üle kehtivate seaduste trampides. Üks on aga kindel: kui sakslaste otsus peaks negatiivne tulema, siis muutub kogu Euroopas ESMist rääkimise toon kohemaid. Sellisel juhul ei tunduks ka Eestis tänane riigikohtu otsus nii kohutavalt tähtis.

Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler