ÄP: põlevad raha ja intressid

Tänaseks, pärast Euroopa Keskpanga otsust intress rekordmadalale lasta, võib julgelt öelda, et pankades hoiustel seisev raha inflatsiooni arvestades mitte ei seisa, vaid on suvekuumuses lausa põlema süttinud. Seejuures ei põle ainult seisev raha, vaid ka laenuintressid. Seetõttu tasub Äripäeva hinnangul just praegu, südasuvel oma rahaasjad veelkord hoolikalt läbi mõelda.

Vaata oma rahaseis üle. Võimalusi oma kahjude minimeerimiseks või kasumi teenimiseks on mitmeid. Suurte ja pikaajaliste laenude omanikele, on see siis seotud eraelu või ettevõtlusega, on parim aeg laenuintressi fikseerimiseks.

Arvestades, et Euribor on langenud rekordmadalale ja inflatsioon Eestis püsib veel aastaid Euroopa Liidu keskmisest kõrgemal, on tegu negatiivse reaalintressiga pikkadeks aastateks. Veelgi enam, kuna laenuintress on soodne, on mõistlik ka pikaajalisteks investeeringuteks laenu võtta. Paremat aega ei pruugi lähemal aastakümnel tulla. Intresside langemisruumi pole sisuliselt enam jäänudki.

Vähenda intressikoormust. Samas just sel samal põhjusel, et intressid on rekordmadalad, peaks võimalusel loobuma kõigist kõrge protsendiga laenudest. On selleks siis krediitkaardi võlg, tarbimis- või muu lühiajaline laen. Seda eriti juhul kui samal ajal on olemas ka säästud, mis kasutult pangahoiusel seisavad ja inflatsioonis väärtust kaotavad. Sellisel juhul võib laenu tagasimaksmine olla samaväärne investeering.

Ühtlasi ei maksa ka kõiki mune ühes korvis hoida keskendudes näiteks ainult laenu tagasimaksmisele või vastupidi, laenu võtmisele. Viimane majanduskriis on värskeks õppetunniks, et rahavoog võib sama kiiresti lõppeda. Pigem on mõistlik omada teatud puhvrit, mida siis kasutada vastavalt vajadusele kas investeeringuteks või laenuintresside tõusule pöördumisel vastavateks tagasimakseteks.

Investeerimine endiselt kasulik. Pikaajalistel väikeinvestoritel, kes säästavad praegu sisuliselt tulutult raha pangakontol, tasub aga endiselt mõelda aktsiaostule. Lihtsustatult vahetada hoiuselt saadava negatiivse reaalintressi aktsiatelt saadavate dividendide vastu.

Tugeva investeeringu tegemisel ei tohiks seejuures piirduda ei Eesti ega isegi Balti turuga, vaid vaadata laiemat pilti. Näiteks maailma mõistes suuri firmasid (turuväärtus vähemalt 50 miljardit dollarit), kel on tuntud kaubamärk ning kes annavad vähemalt 3% dividenditootlust.

Pane raha liikuma. Kõige ebasoodsamaks võib kujuneda käed rüpes ootamine. Või finantslaiskus – sündroom, mida eelmise aasta suvel juhtkirjas kirjeldasime. Kui muidu on Eesti inimesed tragid sendi võrra langenud bensiini hinda või kaubanduskeskuste allahindlusi ära kasutama, siis suuremate otsuste puhul ja veel eriti siis, kui peab erinevaid finantsvõimalusi võrdlema, kiputakse minema kergema vastupanu teed nii investeerimisel, säästmisel kui ka laenamisel. Nii on praegu käes aeg, kus on kõige kahjulikum raha omada. Mõistlikum on raha kas investeerida või tulevase kasumi teenimiseks laenata.

Autor: 1185-aripaev