Vahetame euro krooni vastu

Mäletan, kuidas me toimetuses 2009. aasta lõpus rõõmustasime, kui euro suunas tüüriv Eesti riskihinnang (CDS – credit default swap) langes Kreeka omast madalamale tasemele. Tänasel päeval on maksejõuetuse risk eurotsoonis Eestist madalam vaid Soomel ja Saksamaal. Hollandiga kõigume enam vähem samal tasemel. Oma rahvusvaluuta kasutajate (nt Rootsi, Norra, Suurbritannia, USA, Šveits) maksejõuetuse risk on investorite silmis aga madalam kui eurotsooni „usaldusväärseimal“ Saksamaal. Olen kindel, et kui Saksamaa oleks kasutusel hetkel euro asemel käibel Saksa mark, oleks ta usaldusväärsus üksjagu praegusest parem. Ka Eesti maksevõimet hinnataks paremini, kui me poleks „tõbise euro“ külge aheldatud.

Me võime siseriiklikult olla maailmas musterlapsed, aga ühisraha liigutab (loe: nõrgestab) ikkagi see, kui me laseme Kreeka valitsusel võlgu korstnasse kirjutada või anname kinnisvarakriisi tõttu raskustesse sattunud Hispaania pankadele laenu.

Kui me teoreetiliselt saaksime krooni hetkel vabaks lasta, hakkaks see revalveeruma ja aitaks meie rikkust kasvatada. Näiteks võib tuua Jaapani jeeni, mis on 2008. aasta keskpaigast tugevnenud euro suhtes üle 40 protsendi ja seda seetõttu tugevasti tänu investorite usaldusele jeeni vastu.

Mul on hea meel, et peaminister Andrus Ansip rääkis rahvusvahelisele uudisteagentuurile Reuters südamelt ära, et Eesti rahval on võlakirjakriisi riikide abistamise suhtes kannatus katkemas. Kui nõrgemad riigid eurotsoonist välja ei astu, ongi ainus võimalus, et tugevamad hakkavad ühisrahast ise loobuma.