ÄP: Reform hiilib hoolekanderiiki

Viimaste aastate riigieelarved on olnud puudujäägiga, ent 2013-16 eelarvestrateegia seab eesmärgiks üheprotsendise struktuurse ülejäägi. Samal ajal kasvavad riigi sotsiaalkulud 2016. aastaks 48,4%ni riigieelarve kulude mahust.

Raha mõistliku kasutamise potentsiaali ongi enim sotsiaalsfääris, mille reformimise kava algatas valitsus alles selle aasta alguses, ehkki selle ebaefektiivsus on kõneaineks olnud aastaid. Praegune sotsiaaltoetuste süsteem on koormaks riigieelarvele ja sealtkaudu maksumaksjale, selle korrastamine annaks positiivse impulsi ka tööjõuturule.

Äripäev pooldab plaani lõpetada ühtlase lapsetoetuse maksmine ning lapsetoetuste süsteemi muutmist vajaduspõhiseks. Ent peaminister Ansipi lapsetoetuste võrdlus lennukilt raha külvamisega on pärit juba 2008. aastast, süsteemi ennast pole aga seni reformida suudetud. Avalduse alusel 19eurosest lapsetoetusest loobujaid on vähe. 2011 oli vaid 38 niisugust lapsevanemat, kes said küll vanemahüvitist, kuid ei taotlenud lapsetoetust.

Puuetega inimeste toetamise süsteemi kritiseeris riigikontroll teravalt juba 2010, leides, et  töövõimetuspensionäride toetamine ei täida oma eesmärke, sest riik ei suuda puudest tulenevaid lisakulusid hinnata ning töövõimetuspensioni suurus ei sõltu teenitud tulust. 2010 ja 2012 seadust pisut täiendati, kuid põhiosas on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus pärit 1999. aastast, st päris kindlasti ajale jalgu jäänud.

Eripensionite kaotamine venib samuti. Alates 2013 ei ole ametipensionile õigust enam riigikontrolöril ja õiguskantsleril, kuid mitmesuguste riigiteenistujate pensionitingimuste suhtes on kokkulepe sündimata. Korraga kohtunike, politseinike ja kaitseväelaste pensionite kallale minna pole valitsus söandanud, sest tegemist on jõuliste ja häälekate sihtgruppidega, kellega vastuollu minna ei julgeta. Riigikogu saadikutele eripensionitele kuluv summa on viimase kümne aastaga ligi kuuekordistunud, sel aastal kulub riigikogulaste eripensionite peale 4,6 miljonit eurot.

Ehkki valitsus deklareerib, et uusi makse pole plaanis kehtestada, on alkoholiaktsiisi tõstmine viieprotsendise sammuga sisuliselt kaudne maksustamine, mis on juba ajendanud alkoholitootjate süüdistuse, et aktsiisi tõstmisega kogutavad summad lähevad eelarveaukude lappimiseks. Pealegi on kange alkoholi turust juba 44% tootjate hinnangul salaalkoholi käes.

Samuti vähendaks riigieelarve koormust koolireform, millega saavutatava kokkuhoiu kohta haridusministeeriumil paraku täpsed arvutused puuduvad, ning haldusreform, mille suhtes on Reformi retoorika viimasel ajal küll vähemkategooriliseks muutunud, ent siiski pidurdavaks jäänud. Sotsiaalkulude suurendamine on aga selges vastuolus Reformierakonna enda jutlustatava õhukese riigi ideoloogiaga. Hoolekanderiigi põhimõtete järgimine eelarve koostamisel tõendab julguse puudust uuenduste tegemisel ning räägib pigem valijale meeldimise soovist kui jätkusuutlikust riigivalitsemisest.

 

Autor: 1185-aripaev