ÄP: hinnas reaalharidus kasvatab jõukust

Äripäeva hinnangul tasub reaalharidus kõrgesse hinda tõstmist, sest see on üks kindel võimalus, kuidas Eesti jõukust kasvatada. Reaalhariduse omandanud saavad tööd mitmetes nn tarkades valdkondades alates ITst ja lõpetades inseneeriaga. Seni on aga Eesti haridussüsteemi vahekorrad teisele poole kaldu ning IT-haridus on siinkohal ilmekaks näiteks. Kuigi tegemist on kõrgelt tasustatud tarkade töökohtadega ning nõudlus vastavate spetsialistide järele on juba praegu ligi kolm korda kõrgem, kui on pakkumine, õpib Eesti kõrgkoolides arvutiteadust vaid veidi üle 4500 tudengi. Samas sotsiaalteadusi, ärindust ja õigust enam kui 22 000 üliõpilast. Humanitaariat ja kunste üle 9000 inimese.

Areng pidurdunud. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas sotsiaalteadusi või humanitaariat õpib liiga palju üliõpilasi, vaid selles, et arvutiteadusi ja laiemalt täppisteadusi õpib liiga vähe tudengeid. Tööjõupuuduse tõttu ongi juba Eesti potentsiaalne areng pidurdunud ning udune tulevik peletanud Eestist tulusaid investeeringuid. Näiteks Barclaysi pank käis tutvumas ka Eesti turuga, kuid otsustas pärast oludega tutvumist rajada oma IT-teenuste keskuse hoopis Leetu. Rääkimata sellest, et kohe leiaks töö IT-spetsialistid nii Skype'is, Playtechis, Webmedias kui ka Elionis.

Alternatiiv, kui me ise tarka tööd teha ei taha, aga jõukaks soovime ikkagi saada, on tuua vastavad spetsialistid mujalt maailmast sisse. Kuid sellelgi on omad takistused - ühelt poolt liigne bürokraatia ja ajakulu ning teisalt Eesti väga kõrged tööjõumaksud. Samuti võib takistuseks osutuda ühiskonna vastuseis.