Parts põhjendagu oma otsuseid

Raasukesel on loodetavasti välja pakkuda häid retsepte avaliku sektori tõhustamiseks. Tema välja käidud riigi investeerimisettevõtte loomise idee pole küll päris uus, kuid kindlasti positiivne.Riik peab paremini defineerima äriühingutes osalemise eesmärgid, samuti tuleb kasuks kriitiline pilk ettevõtete strateegilistele kavadele. Täna on veel vara öelda, kas kõikide riigi osalusega ettevõtete juhtimise koondamine ühe katuse alla on otstarbekas. Mõtte analüüsimine suur töö ja tahaks loota, et selle tulemuseks pole lihtsalt mingi paketi kokkupanek, et suunduda börsile, vaid sihiks on see, et riigile kuuluvad äriühingud hakkavad riigile senisest enam väärtust tootma. Üle ega ümber ei saa Partsi käe all sündinud vangerdustest EASi nõukogus. On tõsi, et riigi ühe suurema toetuste jagajat puudutavad juhtimisotsused on majandusministri teha. Aga kuna tegu on avaliku rahaga, siis peab Parts suutma oma valikuid selgelt põhjendada. Avalikkus adub praeug vaid seda, et uuenenud EASi nõukogus on jäme ots seltskonna käes, kes on seotud Partsi kunagise erakonna Res Publicaga. EAS peab töötama selle nimel, et Eesti oleks hea mainega riik, mille ettevõtluskeskkond kuulub maailma parimate sekka. Täna EASi juhtkonna ümber toimuv aga paraku seda visiooni ei toeta.

Enam kui 100 miljoni euro jagamise juures on ülitähtis, et kõik otsustajad oleksid usaldusväärsed inimesed. On kentsakas, et usaldatavaid tegelasi leiab vaid oma poliitilisest sõpruskonnast. Avalikkus saaks asjast ilmselt paremini aru, kui Parts seletusi annaks, kuid ministeeriumist ei kosta ei kippu ega kõppu ning ka asjasse puutuvad isikud vaikivad. Nõustun ministri seisukohaga, et EAS peab oluliselt muutuma. Sihtasutusel tuleb pelgalt rahajagajast tõusta institutsiooniks, kes suudab senisest märksa enam ettevõtlusmaastiku kujunemisel kaasa rääkida.

Ettevõtluse riikliku arendaja ainueesmärgiks ei saa olla nn üliturvalised rahapaigutused, kus toetust saanud ettevõttega mitte mingil juhul midagi halba ei juhtu. Vastupidi – arenguks on vaja riskijulgust ehk lisatuge ja hüppelauda vajavad just kergejalgsed gasellid, kel endal kapitali ei jagu, mitte täissöönud künnihärjad, kellele saab riskivabalt uue saha soetamiseks toetust anda.